Selleks, et anda alljärgnevale kirjutisele sobilik atmosfäär, mõelge hetkeks gruusia vanasõnale, mis ütleb: lambad kartsid kogu elu hunti, ometi sõi nad ära karjus.

Mu meelest iseloomustab see ülalkirjutatud reaalsus üsna täpselt seda, mis juhtus me naaberriigis Venemaal.

Sõjasõnumid ei peaks ju tegelikult sünnipäeva tähistamise pidulikkusega kokku käima. Samas on me riigi sünnipäeva tähistamise üks tähtis osa ikka olnud sõjaväeparaad Vabaduse väljakul. Peab lisama, et me sõjaväge nimetatakse kaitseväeks.

ERSO, Eesti kontserdi ja Eesti Draamateatri äsja Estomia kontsertsaalis esietendunud „Macbeth” on rituaalne suurvorm, mille siht headuse võit kurjuse üle. Rituaalne teater on teatri läte. Ja tagantjärele tarkus, et lavastajad Tiit Ojasoo ja EneLiis Semper on sellise, võib öelda ka maagilise, teatri poole liikunud oma esimestest lavastustest peale.

Meil kõigil on oma rituaalne suhe maailmaga: kes kummardab merd, kes metsa, kes maad, kes Jumalat. Eestlastele on nüüdisaja tähtsaimaks rituaaliks saanud laulupidu. Otsapidi on sellega seotud mõte, et me laulsime end vabaks. Muusika mõjutab kõige rohkem inimese alateadvust.

Rapla Riinimanda koorid tähistasid 35. tegutsemisaastat konverentsi ja kontserdiga. Koori vilistlane, loodusemees Kristo Elias ütles konverentsi vestlusringis, kus kõne all loovus ja väärtused, et Rapla kultuuriline fenomen kogu Eesti mõistes tuleb ehk seda linnakest ümbritsevatest sooaurudest.

Kristo Eliase heatahtlik humoorikas iroonia juhtis konverentsi kuulajad tagasi selle esimese ettekande juurde, kus koori vilistlane, doktorist perearst Piret Rospu rääkis libameditsiinist ja sellest, miks see inimestes sellist tähelepanu pälvib. Üks põhjustest näiteks see, et libameditsiin pakub inimestele ühtekuuluvustunnet. Kummaline sarnasus muide tekkis ettekannet kuulates libameditsiini võidukäigu põhjuste analüüsi kuulates kooris laulmisega.

Raamat „Eesti Eluteaduse Hoidja” on kui autahvel Eesti bioloogilise kultuuri loojaile ja hoidjaile.

Eesti Eluteaduse Hoidja nime kannab auhind, mida on välja antud kahekümne neljale loodusteadlasele ja eraldi Eesti Loodusuurijate Seltsile. Eraalgatuslik auhind asutati 1984. aastal. Viimane auhind selles reas anti välja 2021. aastal. Eluteaduse hoidja nimetusele lisandus Viive Tolli graafiline leht „Eesti Eluteaduse Hoidja”. Sama nimega raamat ilmus 2022.aastal

Loe edasi Nokturn: maailm liigub läbi raskuste tähtede poole →