Rubriigiarhiiv: Monoloog

Mütseel* ehk Vaba lava võrgustik ja mükoriisne* kooselu repertuaariteatritega

 

alt

Kristiina Reidolv, Kenti ülikooli teatriteaduse doktorant, Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht.

 

Teatriküljed palusid Kristiina Reidlovil joonistada sõnadega pilt, mis ja milline võiks olla Vaba Lava viie aasta pärast.

2017. aastal on Vaba Lava kaasaegne, avatud ja rahvusvaheline etenduskunstide keskus.

  1. Vaba Lava on väiketeatrite, vabatruppide ja vabakutseliste näitlejate ja lavastajate koduteater ning noorte eksperimentaallava.

  2. Vaba Lava on moodustanud nii kodu- kui välismaise võrgustiku ehk mütseeli. Peale Tallinnas Telliskivi loomelinnakus asuva Vaba Lava peakorteri on meil väiketeatrite ja vabatruppide jaoks olemas sõsarlavad mujal Eestis (nt Tartus ja Narvas), kus Vaba Lava kuraatorprogramm järjepidevalt roteerub. Lisaks on Vaba Lava sõlminud kokkulepped ka välislavadega nii Skandinaavias kui näiteks Saksamaal, kus esitatakse parimaid lavastusi Vaba Lava kuraatorprogrammist. Ja loomulikult võõrustab Vaba Lava huvitavaid välistruppe ka oma lavadel.

  3. Loe edasi Mütseel* ehk Vaba lava võrgustik ja mükoriisne* kooselu repertuaariteatritega

    Vaba lava teatrikeskus Tellikivi loomelinnakus

     

    Margus Mikomägi

     

    Novembris saab Tallinnas valmis uus teatrimaja, Vaba Lava teatrikeskus Balti jaama kõrval asuvas Telliskivi Loomelinnakus.

    Uue teatrikeskuse sünnist märku andval pressikonverentsil oli dramaturgiline ülesehitus. Alustasid vabakutselised näitlejad Nero Urke ja Elina Reinold. Lugesid muu hulgas sellise teksti: „Kitsastes oludes tekkinud ja kiratsenud Eesti näitekunst on siiamaani Diogenes olnud, kes ennast oma „tünni“ sees on lõbustanud. Eesti jõukamate olluste lugupidamist äratavad jõupingutused on meie teatrile nüüd avarad ja pidulikud ruumid nõutanud. Kas mõtleb aga Eesti näitekunst ka omades uutes lahedamates tingimustes ikka veel endiseks, enesega rahulolevaks Diogeneseks edasi jääda, kes ennast „tünni“ sees on harjunud lõbustama?“.

    Ega nad ei öelnud, et pisut vanamoelises keeles ettekantu on pärit 1913. aastast, ajast, kui avati Estonia teater.

    Seejärel sai sõna produtsent Märt Meos, kelle kõne siin tulevastele põlvedele saja aasta pärast tsiteerimiseks tervikuna ära toon.

     

    Vabadus on kureeritud paratamatus

    Märt Meos, 2013. aasta 6. veebruaril

     

    2010. aasta mais said 9 Eesti väike- ja projektiteatri esindajat notari juures kokku, et allkirjastada SA Vaba Lava asutamisleping ja põhikiri.

    Vähem kui kolme aastaga on saanud võimalikuks, et me täna julgeme rääkida teatrikeskuse avamisest sel aastal. See tähendab, et seda keskust on olnud väga-väga vaja. Avatud teatrikeskus, mis korjab teatri-ideid ja aitab neid lavastusteks vormida see on meie sõnateatris uus lähenemine ja uus mudel.

    Kiire vajadus sellise teatrikeskuse järele osutab ka sellele, et Eesti teater on ummikus. Hetkel keerleb enamik teatreid nagu mingis suletud rattas, mille läbivaks märksõnaks on raha. Kogu repertuaar on paratamatult allutatud sellele. Ideed, need kõige tähtsamad, kipuvad teatrist kaduma. Kui silmad kinni 100 korda märklaua poole lasta, võib ju ka mõnikord tabada, aga seda väga harva ja juhuslikult. Padruneid kulub palju.

    Lavastusi tehakse pelgalt selleks, et lepingukohustusi täita või, veel hullem, et igakuine liising saaks makstud. Sellise lähenemisega jõutakse harva kunsti-imeni. See kriitika puudutab eelkõige teatrijuhte. Minu arvates me armastame ikka veel ennast teatris, mitte teatrit endas. Oleme unustanud vastutuse kunsti ja kultuuri tuleviku ees, rääkimata missioonitundest.

    Seda olukorda on raske muuta, kuid siiski… Vaba Lava toob fookusesse tagasi IDEE… Küsimused miks, kellele, milleks…

    Ka teatrikeskuse rajamine on alguse saanud ideest ja meil poleks põhjust täna koguneda, kui teatrikeskuse alusepanijad oleks eelkõige lähtunud rahast. Siin on palju vabatahtlikku tegevust ja see meenutab meie eelkäijate teatrimajade ehitamist.

    Kuna keskusi on üks, aastas 12 kuud ja väiketeatreid rohkem kui 20, lisaks uute võimalustega tekkivad kooslused, tuleb teha valik. Vabadus on kureeritud paratamatus.

    Selleks, et vabadusest ei saaks anarhia, on meil kuraatorid Eesti ja rahvusvaheline kuraator. Mul on väga hea meel, et meie esimene kuraator on suurte kogemustega teatriautoriteet Oleg Lojevski. Kuraator suure teatriruumi esindajana tähendab, et Vaba Lavas toimuv ei ole ainult meie siseringi asi. See, et Oleg oli nõus vähemalt aastaks end Vaba Lavaga siduma, on suur võit. Võidab kogu Eesti teater. Ka see koostöö on rajatud õigetele alustele, sest raha meil talle ju pakkuda ei olnud. Lojevski oli nõus ja ju oli meie olekus aimatav tahe ja entusiasm see, mille pärast ta kõhklemata nõustus.

    See, et meil saab olema iga aasta tagant vahetuv rahvusvaheline kuraator, viitab selgelt sellele, et meile on tähtis rahvusvaheline koostöö. Valminud keskuses ei ole tulevikus haruldased rahvusvahelised lavastused, õpikojad ja meistriklassid.

    Me tahame olla teatrit täiendav, mitte vastanduv jõud. Meie eesmärk on Eesti teatrit rikastada, mitmekesistada ja olla avatud.”

    ***

    Istusin seda kõnet kuulates Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa kõrval ja tundsin lausa, kuidas see sisulise mõttekaaslase ja sõbra kõne teda valusalt puudutas. Vastuvaidlemiseni välja. „Meie presikonverentsini ei jõudnudki.“ ütles ta. Tähendab, ka riigiteatris saab luua, olla siin ja praegu, südame ja mõistusega. Mida sajaosalised hiljem üksmeelselt kinnitasid.

    Pressikonverentsil näidati Tartu filmi- ja fotokompaniis „Pimik“ (tegijad Andres Keil, Jaak Kilmi ja Siim Sillmaa; „Pimiku“ kodulehel on sarnaselt Märt Meose rõhutusele, et teatri aluseks on idee, nende meeste tutvustuseks öeldud, et nende põhitegevus on mõtlemine) tehtud videot, mis andis ülevaate seni tehtust ja tehtavast. Selles said sõna kõik osapooled, ka arhitekt ja rahastaja.

    Videot, kus on öeldud ja näha ka Vaba Lava kuraatorprogrammi tingimused ja tähtajad, leiate siit: www.vabalava.ee .

     

    Vaba lava teatrikeskus Telliskivi loomelinnakus

    alt

    Vaba Lava esietendus „Pressikonverents“ 6.01.2013 Telliskivi Loomelinnaku F hoones: vabakutselised näitlejad Nero Urke ja Elina Reinold, teatri R.A.A.A.M ja Vaba Lava eestvedaja Märt Meos. ettevõtja Raiko Uri, Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil, Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidlov, Allianss arhitektid OÜ arhitekt Indrek Tiigi, Vaba Lava kuraatorid Madis Kolk ja Oleg Lojevski. Pildile ei ole jäänud seekord tõlgina osalenud Jaak Allik. Taustal Vaba Lava video. Foto: Mats Õun

     

    Novembris saab Tallinnas valmis uus teatrimaja, Vaba Lava teatrikeskus Balti jaama kõrval asuvas Telliskivi Loomelinnakus.

    Uue teatrikeskuse sünnist märku andval pressikonverentsil oli dramaturgiline ülesehitus. Alustasid vabakutselised näitlejad Nero Urke ja Elina Reinold. Lugesid muu hulgas sellise teksti: „Kitsastes oludes tekkinud ja kiratsenud Eesti näitekunst on siiamaani Diogenes olnud, kes ennast oma „tünni“ sees on lõbustanud. Eesti jõukamate olluste lugupidamist äratavad jõupingutused on meie teatrile nüüd avarad ja pidulikud ruumid nõutanud. Kas mõtleb aga Eesti näitekunst ka omades uutes lahedamates tingimustes ikka veel endiseks, enesega rahulolevaks Diogeneseks edasi jääda, kes ennast „tünni“ sees on harjunud lõbustama?“.

    Ega nad ei öelnud, et pisut vanamoelises keeles ettekantu on pärit 1913. aastast, ajast, kui avati Estonia teater.

    Seejärel sai sõna produtsent Märt Meos, kelle kõne siin tulevastele põlvedele saja aasta pärast tsiteerimiseks tervikuna ära toon.

    alt

    R.A.A.A.M teatri asutaja ja hing Märt Meos. Foto: Viio Aitsam

    Vabadus on kureeritud paratamatus

     

    Märt Meose kõne, 2013. aasta 6. veebruaril

    2010. aasta mais said 9 Eesti väike- ja projektiteatri esindajat notari juures kokku, et allkirjastada SA Vaba Lava asutamisleping ja põhikiri.

    Vähem kui kolme aastaga on saanud võimalikuks, et me täna julgeme rääkida teatrikeskuse avamisest sel aastal. See tähendab, et seda keskust on olnud väga-väga vaja. Avatud teatrikeskus, mis korjab teatri-ideid ja aitab neid lavastusteks vormida see on meie sõnateatris uus lähenemine ja uus mudel.

    Loe edasi Vaba lava teatrikeskus Telliskivi loomelinnakus

    Vabadus on kureeritud paratamatus

    alt

    Selle pildi tegi kunstnik Mats Õun Telliskivi loomelinnaku F hoones 6.veebruaril 2013, Vaba lava pressikonverentsil. Pildi nimi on KUULAJAD. Vasakul lavastaja Marat Gatsalov,  paremal Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.  

     

    Veebruari Teatriküljed Rapla Sõnumite vahel ehk: Vabadus on kureeritud paratamatus

     

    Märt Meos: „Hetkel keerleb enamik teatreid nagu mingis suletud rattas, mille läbivaks märksõnaks on raha. Kogu repertuaar on paratamatult allutatud sellele. Ideed, need kõige tähtsamad, kipuvad teatrist kaduma.“

     

    Raivo Trass: „Pealisülesanne, sündmus, tegevused… analüüs, teised plaanid, näidendi või dramatiseeringu lahtivõtmine, seletamine ja uuesti kokku panemine. Panso sellest meil lähtus ja seda ka omal moel täiendas.“

     

    Lev Erenburg: Tekst on teatri vormi element, mis vananeb kõige kiiremini. Ometi on ta tähtis.“Tekst on teatri vormi element, mis vananeb kõige kiiremini. Ometi on ta tähtis.“.

     

    Kristiina Reidlov: „Vaba Lava on moodustanud nii kodu- kui välismaise võrgustiku ehk mütseeli. Peale Tallinnas Telliskivi loomelinnakus asuva Vaba Lava peakorteri on meil väiketeatrite ja vabatruppide jaoks olemas sõsarlavad mujal Eestis (nt Tartus ja Narvas), kus Vaba Lava kuraatorprogramm järjepidevalt roteerub.“

     

    Kristo Viiding: „ Selliseid „põlevaid” lavastajaid, kes näitlejat kodus üksinda asjaga edasi tegelema inspireeriks, on vähe. Muidugi on see ka näitleja enese töömetoodika küsimus.“

     

    Anzori Barkalaja: „Eriti tähtis on distsipliin loomealtide organismide jaoks, aga meil paraku sellest räägitakse liiga vähe. Distsipliin aitab loovuspotentsiaalil avarduda. Lihtsalt aur ei tee mingit tööd, hajub laiali, aga kui ta ajada katlasse, tekib surve. Distsipliin on see katel, mis aurule annab kontsentreerumise koha ja võimaldab teda suunata, muu hulgas kasuliku töö tegemiseks.“

     

    Need mõttekillud ja teised asuvad veebruari Teatrikülgede külgedel paratamatult omavahel dialoogi. Loe see loeb!

     

    Teatrikülgede kirjutaja Margus Mikomägi

     

     

     

     

     

    Tahame muuta maailma paremaks

     

    alt

    Tšiili näitlejad pärast etendust.

     

    Tallinna Linnateatri festivalil „Talveöö unenägu“ mängisid külalised Ladina Ameerikast, Peruust, Boliiviast, Argentiinast ja Tšiilist.

    Tšiili näitlejad mängisid lavastaja Marco Layera eestvedamisel eestlastele näidendit “Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma” ehk siis hispaania keeles „Tratando de hacer una obra que cambie el mundo“. Sama näidendit mängisid sama lavastaja juhtimisel meie Vabanäitlejad möödunud suvel Jänedal „Pulli tallis“.

    alt

    Jänedal.

     

    Tšiili (alg)versiooni vaatas Jänedal mänginud näitleja Leino Rei, kes oma mõtted fikseeris nii:

    Loe edasi Tahame muuta maailma paremaks

    Aasta esimesed Teatriküljed on nädalalehe vahel

    alt

     

    Külgede kaheksas aasta algab pika intervjuuga, kus kultuurist räägib Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

    Seda, mis kultuurile mõeldes murelikuks teeb, ütlevad oma kolmanda romaani ilmutanud Avo Kull, Postimehe kultuuritoimetaja Heili Sibrits, kultuuriminister Rein Lang, kirjanik Berk Vaher, kunstnik Kaido Ole ja Hans H Luik.

    Raplamaa taustaga vabanäitleja Leino Rei kõneleb, mida nägi ja tundis, vaadates Tšiili näitlejate mängitud lavastust „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma“.

    Loe, see loeb! Head uut teatrit!

     

    Margus Mikomägi