Kernu mõisas esietendunud loo pealkirja „Orgia“ saab tõlgendada kui ühekordset osalemist grupiseksis, aga laiemalt käsitleb see lavastus kahe paari omalaadset õnne otsimise teekonda. Veel üldistatumalt: elades oma elu, ahvime teiste oma.

Kernu mõisas esietendunud loo pealkirja „Orgia“ saab tõlgendada kui ühekordset osalemist grupiseksis, aga laiemalt käsitleb see lavastus kahe paari omalaadset õnne otsimise teekonda. Veel üldistatumalt: elades oma elu, ahvime teiste oma.
Moolok. Kustutasin ära juba viienda sissejuhatava lause esseele, mille lubasin kirjutada. Üks kustutatud lausetest oli, et tegelikult ei lähe Tallinna võimu juures käiv trall mitte kellelegi peale asjaosaliste korda. Kirjutasin moolok, et mõelda edasi: headusest on meil puudus.
Sõna moolok tõi uuesti meelde ooperi „Hydrogen jukebox”. Seda kasutab luuletaja Allen Ginsberg, üks selle ooperi autoreid, oma kultusluuletuses „Ulg”:
„Moolok! Üksindus! Pask! Inetus! Prügikastid ja kättesaamatud
dollarid! Lapsed kisendamas treppide all! Poisid nuuksumas
sõjaväes! Vanamehed nutmas parkides!
Moolok! Moolok! Viirastuv Moolok! Armastuse puudumise
Moolok! Vaimne Moolok! Moolok hirmus kohtumõistja inimeste
üle!”
Moolok – see mõiste tähendab vääramatut jõudu, millele me peame järjest ohvreid tooma. Kurjuse jõudu.
Mõtteummikud
Loe edasi Moolok. Hirmus kohtumõistja inimeste üleKui eesti poliitikas kuuleb viimasel ajal kurtmist, et poliitikute hulgas pole enam isiksusi, siis kirjanduses seda muret küll pole. Selle mõtte kinnituseks soovitan lugeda äsja ilmunud kakskeelset novellikogumikku „Lendame!”, „Lets fly!”.
Kogumikus on kolmeteistkümne autori kolmteist novelli eesti keeles ja ka ingliskeelsed tõlked neist. Kogumiku koostajad on Katrin Ruus ja Mart Kivastik.
Kui „Kotka tee taeva all” esietenduse lõpustseeni haaras endasse kogu ilma mattev udu, siis eelviimast etendust võimendas ja valgustas hullumeelselt paukuv ja sähviv äikeseraju.
Tahtsin sellest etendusest kirjutada veelkord, et see meelde jääks, oma erilisuses. Aga ma ei osanud vaatama minnes ettekujutada, et elamus selliseks kujuneb. Jutt käib Saueaugu teatritalus mängitud omalaadse teatritriloogia* kolmandast lavastusest „Kotka tee taeva all”. Olgu siin ka öeldud, et enne „Kadunud kodu” esietendust, oli Saueaugu taevas kaks vikerkaart korraga.
Loe edasi Saueaugu teatritalus on üks tegelastest loodusKurjusele ei saagi praeguses ajas kaasa elada, see mõte sai selgeks, vaadates Vanemuise suvelavastust „Richard III”. Lavastus on praeguse meid ümbritseva maailma militaarsusele rõhuv peegepilt. Hiljem tekkis isegi mõte, et kui maailma inimeste väidetav sõjatüdimus on nii suur, siis äkki muutub miski sellest paremaks.
Küsisin endalt mitu korda Vanemuise suurt suvelavastust „Richard III” vaadates, kas olen ülekohtu ja kurjuse vastu ükskõikseks muutunud. Või on seda ümberringi nii palju, et see lihtsalt ei mahu ühe inimese vastuvõtuvõime sisse ära.
Loe edasi Vanemuise „Richard III”on kurjategija, aga oleviku ummikseis on suuremPersonaalse vastutuse puudumine soosib riigile kahjulikke tegusid.
Akadeemik Anu Raud rääkis ühes hiljutises õhtusöögilauas mureliku suuga ja põhjalikult Hiiumaal Suuremõisas asuva ametikooli sulgemisest, ka sealse aiandusõppe lõpetamisest. Ma tõin paralleeli, sama tehakse ka Vana-Vigala ametikooliga. Mõlema puhul sündis paikadele kahjulik otsus enne avalike arutelude mängu.
Loe edasi Kes vastutab?