„Eestis on keelatud olla kole. Eestis võib olla üksnes loll.”

Nii ironiseerib Valdur Mikita oma hiljuti ilmunud raamatus „Kodukäija koodeks”, mis esitatud Eesti Vabariigi põhiseadusena.

Mikita raamat, mille teine pealkiri „Codex somnanbulicus”, on kirjutatud ja avaldatud pisut enne, kui Ameerikas valiti presidendiks Donald Trump. Ju siis oli maailm juba varem nõnda hukas, et seda teistmoodi kui irooniliselt seletada polnud võimalik. Mikita puhul on mu arvates eriti võimas veel see, et ta seletab maailma Eesti abil. Mikita teab, mis ütleb. Samas raamatus näiteks, et riik on metsmaasika ja värske kärjemee maitseline.

Mage keskpära

Loe edasi Ugala „Uus tüdruk” on 21. sajandi esimese veerandi „Libahunt” →

Loe edasi Märt Treieri lavastuses ütleb helilooja Aaro: „Õnnetuste meres hulpiv õnnelik maim saab olla vaid vaimuhaige…” →

Meie seast aasta eest ootamatult lahkunud Jõgeva legendaarse õpetaja Lianne Saage-Vahuri elutööd – kooliteatrite üle 30 aasta peetud luulepäevi–jätkavad nüüd ta õpilased.

Betti Alverile pühendatud põhikooliõpilaste luulepäevadele „Tuulelapsed” oli läinud nädalavahetusel tulnud lapsi Vastseliinast Kuressaareni – 17 truppi, milles üle 200 osaleja. Mängiti Ellen Niidu luulest lähtuvaid lühilavastusi.

Luulepäevade nõukoja uus liige, Ellen Niidu tütar Maarja Undusk ütles, et Jõgeva võiks külmapealinna tiitli vabalt luulepealinna oma vastu vahetada.

Väiketeatri VAT suurlavastuses „Kullervo“ jääb inimesest, kui ta sureb või tapetakse, järele veerev kivi. Pääru Oja peaosas mängib oma kättemaksust juhinduva kurjategija seestpoolt paiskuva evaldhermakülaliku sarmiga kangelaseks.

Kullervo hoiatab: sõda sünnitab miljonites süütunnet ja kättemaksuiha

Lavastaja Aare Toikka on „Kalevalast“ pärit Kullervo loo oma nägemust mööda, andmaks eepose loole tänapäevast hõngu, uueks kirjutanud. Kavalehel on kirjas tegevuse aeg – „muinasaeg, me tänastes meeltes“. See on üsna täpne. Julm lugu julmas maailmas. See, et Kullervo ei saa oma saatuse vastu ja teeb vaid kurja, isegi kui plaanib head, on jäänud.

Kogu tegelaste galerii räägib poeetilisemas keeles kui meie nüüdisajal. Tegevuskohtade nimed on Untola, Ilmarila, Kalajärve kallas, Tedreraba ja lõpuks ka Toonela värav.