Autori Margus Mikomägi postitused

Krista Kaer: teksti lamedamaks ja ühemõõtmeliseks ei tohi teha

Tõlkija Krista Kaer saab täna 70aastaseks ja on tõlkinud üle saja raamatu. Ta ütleb enda tõlgitud Harry Potteri raamatud väga heaks lastekirjanduseks ja julgeb arvata, et väliskirjanduse paremik on eesti keelde väga hästi tõlgitud ja tõlgitakse edasi.

Krista Kaer on Tapa kandi tüdruk, kes sündis veidi enne seda, kui lennati kosmosesse ja tekkis biitmuusika. Mu jaoks seondub see kõik ka hipide ajaga. „Vaata, niisugune idealism nagu hipidel oli, ega see ei saanud ju kauaks kestma jääda. Nagu elu on näidanud, töödeldi see kiiresti kommertsiks. Need hipid, kes ei ole ära surnud, on nüüd väga väärikad vanahärrad ja -prouad.” Veidi mõelnud, ütleb Krista, et selliseid laineid on ühiskonnas hädasti vaja. „Selleks on vaja, et tõmmata tähelepanu millelegi muule kui ainult sellele otsejoones progressile. Ma arvan, et mingil määral niisugune aeg hakkab tagasi tulema.” Tõlkijana märkab ta, et kirjanduses on palju keskkonnateadlikku idealismi. „See on võimsalt tulnud ja ma väga loodan, et see tugevneb.” Ta toob välja tuntud vastuolu , et kas sul on surres palju asju või on midagi muud, mille peale mõelda?

Kui me oma mõttevahetuse lõpus põgusalt puudutame meid ümbritsevat looduse ilu – Krista ja tema mees luuletaja Peep Ilmet elavad igal võimalusel oma Matsalu kodus – ütleb ta: „Ma ütlen ikka, kui maalt linna tulen vahepeal, et olen tunduvalt parem inimene.”

Oled tõlkijana kindlasti mõelnud sellele, et oma elust ja ka kirjandusest rääkides peab noorematele teatud asju tõlkima, ära seletama? Loe edasi Krista Kaer: teksti lamedamaks ja ühemõõtmeliseks ei tohi teha

Daniel Vaarik: Levila – ekstra aeglane, ekstra terav, ekstra pikaajaline ajakirjandus

Daniel Vaarikn(48) on mees, kes on suhtekorralduse kõrgemalt korruselt astunud tagasi ajakirjandusse. Ta on meedialaboratooriumi, portaali Levila asutaja ja juhataja. Räägime sildistamisest ja aeglasest ajakirjandusest. Sellest, et uusi asju mõeldakse välja trotsist.

Selgub, et kui Daniel Vaarik koos mõttekaaslastega Levilaga alustas, küsisid ajakirjanikud temalt, mis teie ärimudel on. „Põrgusse! Miks te ei küsi, mis me luua kavatseme? Mida me kirjutada tahame? Sain aru, et meisse on sisse taotud see, et kõik peab olema hästi kasumlik. Sellel on omad plussid ja miinused.”

Ei saa olla nii, et maailm ja ajakirjandus on valmis, ütleb Daniel Vaarik. Lisab, et kui Levila ei kesta 150 aastat, siis see ei ole tragöödia. „Tragöödia on see, kui me raha kokkuhoidmise nimel kirjutame mingit lahjat asja.”

Kuhu sa ennast praegu ilmavaateliselt asetad?

Mind ajab närvi ebaõiglus. Sellega seoses olen alati arvanud… ma ei oska öelda… võib-olla… pigem olen ikka demokraatlikult mõtlev inimene. Pigem liberaalsemalt mõtlev, aga mul on sellega nii palju probleeme. Ma ju näen, kuidas sedasama, ka liberaalsust viiakse ellu kuidagi eluvõõralt. Loe edasi Daniel Vaarik: Levila – ekstra aeglane, ekstra terav, ekstra pikaajaline ajakirjandus

Juulikuu suveteatris on iga päev esietendus

Lisaks sellele, et kõigil juulikuu nädalavahetustel on üle Eestimaa vähemalt kaks-kolm esietendust, jätkub neid argipäevadessegi. Vaatan lavastuste tutvustusi ja ei saa kõige parema tahtmise juures kinnitada, et peaülesandeks on publiku meele lahutamine.

Mulle muidugi tundub, et pakkumine ületab nõudluse, aga sellest saab kindlas kõneviisis rääkida alles siis, kui etendused mängitud.

Eesti Teatri Agentuuri koduleheküljel on link „Teatrisuvi 2021” – selles on juulikuus esietenduvaid lavastusi kirjas 27. Lisaks ka viide: „NB! Nimekiri täieneb jooksvalt.”

Ette rutates saab juba öelda, et augustis nii palju esietendusi ei ole. Esialgu küll kuulduse tasandil, aga räägitakse muide, et Moskvas on teatrid koroonaohu pärast taas suletud.

Minu top kolm Loe edasi Juulikuu suveteatris on iga päev esietendus

Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt

Margus Mikomägi

Mida kõrgemalt lendad, seda valusam on alla kukkuda. Eelmises Maalehes ütles ettevõtjast kultuuritoetaja Allan Kaldoja muuhulgas, et tänapäeval mõeldakse ametkondades ideede elluviimise asemel kahjuks üha rohkem sellele, kuidas mitte vigu teha. Just see jupijumalate JOKK-käitumine takistab elu edenemist.

„Ma ei saa koera puuri. Ja jääbki maale sõitmata, lähen homme,” kirjutab sõber mulle hilisõhtul linnast, kui mina maal äikest ootan. See on seesama sõber, kellega me paar päeva tagasi arutasime, kas ja kes meil on arvamusliidrid. Ma talle ei ütle, aga seekord osutus tema arvamusliidriks ta tark spitz . Arvas, et ei ole vaja õhtul maale sõita ja nii ka läks. Toomas Hendrik Ilves sellest seigast ilmselt ei arvaks midagi. Lennart Meri, arvan, ikka midagi vaimukat ütleks. Loomade ja inimeste suhetest ehk kõneleks ja sellest, et me inimesed ka elajad oleme.

Institutsionaalne kius Loe edasi Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt

Ettevõtja Allan Kaldoja: Vabadus on oluline ja seda tuleb kasutada

Jurist Allan Kaldoja on Vaba Lava juures tegev olnud ideest tänase päevani. Praegu on ta ka Vaba Lava nõukogu esimees. Vaba Lava lähema aja olulised eesmärgid on Vabaduse festivali edukas korraldamine augustis Narvas ning teatri pikema tulevikustrateegia kokku leppimine Kultuuriministeeriumiga.

Mis on Vabaduse festival ja miks Vaba Lava seda korraldab?

17.-21. augustini Narvas toimuv Vabaduse festival on uus rahvusvaheline teatrifestival, mille kutsub ellu ja korraldab Vaba Lava meeskond. Kutsume festivalile teatrid riikidest, kus nad on oma valitsuste surve ja tsensuuri all. Eestis on vabadus kui õhk – me ei märka seda igapäevaselt ja see ongi hea. Kuid kuna vabaduse vakantsi, probleemi vabadusega eriti pole, kipuvad meil asjaomased tseremooniad ja tähtpäevad muutuma veidi paatoslikeks tordisöömisteks. Loe edasi Ettevõtja Allan Kaldoja: Vabadus on oluline ja seda tuleb kasutada