Armasta mind armasamini enesest

Trad Attack laulab, et armastada võiks armsamini päikesest ja kuust. Kuulates on tunne, et see laul on loits.

Jääb mulje, et Trad Attacki laul on loits, mis äkki kuidagi geene mööda on tulnud meie juurde 21. sajandisse. Alles pärast selle tõdemist avastasin, et Sandra Vabarna ja teised ansambli liikmed seda lugu ise ka loitsuks ütlevad. Muidugi ei tuleks siin imestada – nad seal ansamblis on ilmselt õppinud, mis loits tähendab ja seda ise kogenud. „Sütti, sütti lõke! Sütti, sütti lõke!” meenub mulle pioneerilaagri-aegne loits. Kirjutasin selle siia meelega, et rõhutada loitsu ideoloogia vabadust.

Loitsu veebist leitud definitsioon on lihtne: „Loits on maagiline akt – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele.” Kohe tekib küsimus, kas meieisapalve on ka loits, selline hilisemast ajalookihistusest pärit maagiline akt? Või on loits Jarek Kasari „Minu inimesed”? „Mu inimesed, minu rahvas mu/ Seltskond/ Mu inimesed siin seal kõikjal/ Igalpool/ Mu inimesed teavad ise et/ Nad on/ Mu inimesed minu inspiratsioon…”

Viimase ajal on kombeks avalikus ruumia läbimõtlematut pläma ajada. Vastukaaluks läbimõeldud inetusele. See on mind pannud jälgima me räpparite tekste. Nagu ikka, leiab sealt näpuotsatäie vaimukust aga ajastut iseloomustav pläma on ülekaalus.

Kusagilt kuuldud lugu, et president Kennedy olevat oma tütrel keelanud Beatlese kontserdile minna, et pole vaja oma maitset rikkuda, paneb ka mõtlema. Just sellele, mis oli biitlite juures see, mis kogu maailma lõpuks ära võlus. Kui nad alustasid, siis sügavfilosoofiline tekst see küll kindlasti ei olnud.

21. sajandi loits

Me tänane loits, mis kõigini jõudnud, on kollektiivne: kanname maski, hoiame distantsi – siis jääme ellu! Kui seda võrrelda armasta mind armsamini sõnumiga, on need kaks tänases päevas diametraalsest vastandlikud. Kuigi – küllap varsti leidub geenius, kes maailmale selgeks teeb, et distantsi hoidev armastuse akt on sügavam, horisontaalsem ja enam andev kui keha vastu keha, meel vastu meelt. Nii-öelda moraal on siis ka kohe hoitud ju üliväga.

Jutuajamisel kultuuriantropoloog Argo Mooriga – vaat temaga oleksin tahtnud kohtuda koroona sunnitud telefonijutu asemel silmast silma – meeldis mulle, et ta tõrkus rääkimast asjadest, mis on iseloomustatavad sõnaga müstika. Pakkusin talle, et Eestis sellega on hakkama saadud, et on suudetud rääkida asjadest, millest ei saa rääkida, nii, et need asjad pole oma olemust ja sisu kaotanud. Betti Alver ja Andres Ehin tulevad esimesena pähe.

Kui rääkisime nõidusest, tuli meelde jakuut Sergei jutt, et neil on kogu maa täis kapitalistlikke šamaanikontoreid, aga kui asi tõsiseks läheb, osatakse ikka maalt külast üles otsida päris šamaan, kes aitab. Enamasti on see siis šamaanide järeltulija mitmeid-mitmeid põlvi ja ei tea lääne teooriatest tuhkagi.

Loodus on tark

On vist ütlematagi selge, et inimesed, kes loodusega suhtlevad, peavad teda targaks, mitte primitiivseks. Loodus ei ole ka võitlusväli mitte, kus üks sööb teise ära. Ma olen viimasel ajal mõelnud evolutsioonist just selles võtmes, et see ei saanud siis otsa, kui ahvist inimene sai. Milline on evolutsioon praegu? Küllap sellele oskavad teadlased paremini vastata, aga üks märk siin kindlasti on, et evolutsioon on muutunud kiiremaks. Kui meil räägitakse elurikkuse katastroofilisest kadumisest, siis ma saan aru, aga mõte ikka vilksab selle juurde, et kunagi ja suures plaanis mitte just väga ammu surid välja mammutid.

Looduses on olulisim koostöö. Tänane teadus on ka populaarteaduslikult neid asju seletanud, mida me esivanemad ilma teaduseta vaistlikult teadsid. No näiteks see, et puud üksteisel kasvada aitavad ja isegi toitaineid on võimelised jagama, kui vaja. Jälgin juba aastaid oma aias, kuidas kõrvuti kasvavad tamm ja õunapuu. Nad kindlasti on teineteisele liiga lähedal, aga mulle tundub, et nad on kokku leppinud, et toetavad teineteist. Seda ma saan mitteuskujatele näidata.

Argo Moor oma jutus arvas ka, et seda vast teavad kõik, miks venelased ei ole islamiusku, vaid on kristlased. Ta seletas seda nii, et kui oli valiku langetamise aeg, siis otsustavaks sai see, et islamiusk ei luba juua. Ajalooliselt asjad kujunevad, aga meile ikkagi toodi ristiusk koloniaalvallutustega sisse ja ilmselgelt sellest ka vastuseis ja usuleigus. Ka see, et kristlusest vanem animistlik maailm meile ka täna lähedane on.

Mõte läheb taas loitsule ja sellele, mida tähendab kollektiivne tarkus. Kollektiivne tarkus kanda maski ja pesta käsi võib päästa maailma. Seda, et usutakse armastust ja seda, kuidas just armastus päästab maailma, laulsid biitlid ja laulis Vaiko Eplik. Üsna raske on armastuseusku inimesele öelda, et kuule, just armastus on sulle nii palju elus haiget teinud, kuidas sa seda usud ja loitsu mitte. Tõesti, ratsionaalset seletust siin ei ole. Mida usud, see on! Nii võib ka argisel plämal, mis on surmani ära tüüdanud, olla oma tähtis tähendus.

Hardo Pajula on kirjutanud: „Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib küll ühe pisiku minema peletada, aga haigusi ja surma me sellega ei alista. Need võtavad lihtsalt teise vormi.” Ja Betti Alver kirjutas 1938. aastal: „Kuis inimlaps ka piire nihutab/ ja hoida oma lootust ka ei katsuks – /raudkapjadega puruks kihutab/ ta uned maise korra hiiglaratsu…//

Ilmus Maalehes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga