“Tühermaa” lavastaja Eestis, Marat Gatsalov koos oma tütrega, pärast esietendust Viinistus. Mõned tunnid varem tappis hull Norras inimesi. Täna on selgunud, et kõige noorem hukkunu oli 14 aastane. Alljärgnev lugu ilmus ajalehes Nädaline teisipäeval 26.juulil.

 

Me siis sõitsime Viinistu poole, kui hull mõrtsukas Norras noori inimesi tappis. Väga öösel, kui olime vene kirjaniku Anna Jablonskaja näidendi „Tühermaa“ esietenduselt Raplas tagasi, ütlesid internetilehtede suured pealkirjad, et Norras… ma siis ei mõelnud veel.

Selle näidendi autor, mida tol õhtul Viinistu katlamajas mängiti, suri 24. jaanuaril 2011 Domodedovo lennujaama pommiplahvatuses. Kusjuures see vene Anna lendas Moskvasse vastu võtma auhinda oma näidendi eest. Anna Jablonskaja oli Vene uue draama liikumise vaimne juht ja jäi vaid 30aastaseks.

Kui aasta algul see pommiplahvatus maailma taas terrorismist Venemaal rääkima pani, mõtlesin – hullus liigub meile üha lähemale. Esimese hooga Norra katsumusest lugedes ma seda ei mõelnud. Laupäeval Võrtsjärve ääres Eesti jahimeeste seltsi suvepäevadel nende muretust pealt vaadates mõtlesin just Norrale ja meestele, kellel on relvad. Elus pilt ja kujutluspilt oli pehmelt väljendudes hirmutav.

Näidend „Tühermaa“ räägib mehest, kes peab ennast leegionäriks, roomlaseks. Ja leegionär tapab ja treenib, et teda ennast ei tapetaks. Tema meelest on võitlusoskus elu ja surma küsimus ja ta õpetab võitlema ka oma väikest poega. Tühermaa tähendab inimeste tekitatud vaimset vaakumit.

 

Korras nagu Norras

Usun, et seda “Norras korras” on iga eestlane kordi öelnud ja mõni ehk mõelnud ka, kuidas Norras kõik hästi on, nafta ja raha ning soe ja kärbsed ei hammusta. Poed on kaupa täis, rahapuudust ei ole – paradiis maa peal. Ja võta näpust.

Kuidagi hirmutavalt ohtlik tundub esimene reaktsioon pommiplahvatusele ja massimõrvale, see, et kindlasti on süüdi moslemid. Sildistamine on nii omane me inimestele maailmas.

Minu jaoks ei ole uskumatu see, et massimõrvar on ennast kuulutanud kristlaseks, et on vabamüürlane, et on paremäärmuslane, iseloomulik vist siin seegi, et eile olid uudistest kadunud viited mõrvari geikalduvustele. Et siis mees vihkas islamit ja marksismi. Milline jaburus, Marx ütles, et usk on oopium rahvale ja küllap tal oli õigus, see usklik (vähemalt enda väitel) mees ei olnud terve psüühiliselt.

Mingi paralleel fašismiga on neil sündmustel Norras. Filmis „Kabaree“ on kaader, kus kaunil suvepäeval läinud sajandi kolmekümnendatel sakslased istuvad õllekas, heaolust pungil, lõdvad, peas kindel teadmine, et elu on lill. Neile laulab noor aarialane, kõik on paradiislikult ilus. Ja siis näitab kaamera, mis toimub tegelikult, näitab, kuidas haakristisidet kandvad pruunsärklased endast erinevaid tümitavad. Mis edasi sai, seda te teate. Sõda, massimõrvad… ja maailm ei tulnud mõistusele.

Hitleri sõjaväe loosung kõlas „Gott mit uns“, „Jumal on meiega“. Ja üleeile peeti kogu maailma kristlikes pühakodades Norra massimõrvas hukkunute mälestusjumalateenistusi.

 

Parteisõdurid ja vandenõud

Kust algab ajupesu, mis inimese pea nii puhtaks peseb, et ta haarab relva ja tapab valimatult? Ma ei tea. Nüüd on välja ilmunud mõrvari manifest, ajalehed tsiteerivad, kuidas ta kirjutab: „Kui oled mures Lääne- Euroopa tuleviku pärast, siis pead seda informatsiooni huvitavaks ja ka äärmiselt tähtsaks.“ See mees siis tappis noori inimesi murest ka minu tuleviku pärast.

Kas juhuslikult, aga tapja tappis inimesi noorparteilaste suvepäevadel. Ma ei tea, mida seal tehakse. Aga ilmselt püütakse noorte inimeste mõtteid suunata ja krussi keerata ühe seltskonna huvides, et nad saaksid olla võimul või võimu võtta.

Mitu sellist suvepäeva on reedel Eestis? Kes teab. Ja olgu kuidas on, mitte miski ei õigusta tapmist. Ma ikka vahel mõtlen, et üleüldine kirjaoskus on kõige kurjuse alus. See tapjamanifest on täna arvutist leitav kõikjal, kus internet. Ma tahaks, et see keelataks. Nagu palju muudki, mis ei peaks olema kõigile, õigemini rumalatele kättesaadav. Täpselt niisama hirmutav on see mõttekäik, et keelame ära, paneme piirid kinni, jälgime, kahtlustame kõiki… aga sinna me maailm liigub. Tsensuur on rumalate pärast, olen vahel mõelnud, kui miskit ära keelata või kustutada tahaks. Me riigis siin ka kehtestatakse üha uusi seadusi ja muudetakse neid ja reeglistatakse. Ma tegelikult ei tahaks tsensuuri.

Tänane, esmaspäevane uudis on, et me kallid valitsejad parteisõdurite toel taas koondamisi plaanivad politseis ja päästjate hulgas. Turvalisust jääb üha vähemaks me riigist ja keelest väljaspool ja me riigis sees.

Üks vandenõuteooria muide, mis liigub, on, et me seitsme pantvangi lunaraha oli 14 miljonit eurot ja sellele tuleb nüüd siseministeeriumi eelarvest kate leida. Norra mõrvari mõttemaailmas liikusid vandenõuteooriad samuti, kirjutavad lehed.

 

Kõik müüakse maha

Ja nüüd ongi nii, et massimõrvarist saab meediastaar. Talle on juba külge poogitud kõik halvad omadused, mis ühel inimesel olla saavad, aga ometi ta elas teiste seas, elas ja oli isegi edukas, ta tegi nägusid, käitus konventsionaalselt, tal on koolivennad ja -õed, on äripartnerid… Ema niisamuti. Kõlab nagu halb romaan, aga isa elab ammu perest ja pojast lahus. Hästi tüüpiline on see banaalsus ka. Jah, ka meil. Parteilaagrites kasvatatakse sõdureid ja tulevasi riigimehi, partei on nende isa ja ema, ise ei pea mõtlema, midagi ei ole püha… väärtushinnangud muutuvad käigupealt.

Ma ei tea, kuidas peaks käituma, aga ka see kole ja ohtlik lugu saab ajalooks. Mida me sellest õpime? Targemad ütlevad, et mõrvar võib oma tapatöö eest saada 21aastase vanglakaristuse, ta tuleb vanglast välja ja on noorem kui mina täna. Kindlasti on tal selleks ajaks ilmunud mitu raamatut, ehk filmidki tehtud neist. Memuaarid on ilmunud ja usku muidugi on mees ka vahetanud… Mõrvar on tuntud mees.

Osama Bin Laden lasti maha ilma kohtuta… Mis maailm see küll on, kus paremat ei ole? Noorparteilased ütleksid siinkohal loosunglikult: demokraatlik maailm. See ei ole kõige parem kord küll, aga paremat pole välja mõeldud.

Jah, ma ei taha diktatuuri ja tsensuuri, aga kui sellised kuriteod jätkuvad, siis sinna me paratamatult liigume, kõva käe maailma, kus karistuse hirm karistamatuse tunde ehk vaos hoiab. Kuigi ka see ei ole väljapääs, moslem saab surres paradiisi, budiste ootab ees uuestisünd, kristlastel on pattude andeksandmine ja igavene elu selle ilma elust tähtsam. Oh vaene maailm. Oh sa vaene Norra rahvas.

Kui näidendis „Tühermaa“ ennast tsentuurioks pidavale Gennadile „aru pähe“ tuuakse, jäävad talle ainult kommunaalmaksed, lastevanemate koosolekud ja töö. Äkki me ikka ei hõiskaks oma armsas Eestis kõige tarbimismaailmaga kaasa? Aga see on vist asjatu lootus. Kes ei tahaks viie rikkama riigi hulka jälle.