Teherani linnateateatri (Shahr) kompleks Iraani ajaarvamise järgi aastal 1392, 29. jaanuaril. Selles teatrimajas on viis saali, kus festivalietendusi mängitakse.

Foto: Ervin Õunapuu

Eesti Teater R.A. A.A. M näitetrupp astus menukalt üles Teheranis Iraani suurimal teatrifestivalil Fadjr.

Seekord viis produtsent Märt Meos Teherani Iraani lavastaja Homayun Ghanizadehi Eestis kirjutatud loo ja lavastuse „Kuningas sureb“. Eestis esietendus lavastus 2012. aasta veebruaris. Selles mängivad Külli Reinumägi, Elina Reinhold, Margus Prangel, Egon Nuter ja Raivo E Tamm.

Lavastus, mis Eestis suurt tähelepanu ei äratanud, oli Teheranis lavastaja Homayuni, siinse teatriuuendaja „kurikuulsuse“ tõttu väga fookuses. Mängiti väikeses saalis ja kõik soovijad puupüsti täis ruumi vaatajateks ei mahtunud. Lavastus, mida paljud eestikeelsed teatrivaatajad, mina nende seas, võtsid kui lihtsalt ebaharilikku vormimängu, omandas, taas pean rõhutama, minu jaoks, nüüd ülemaailmse mõõtme. Kogu maailm on hullumaja, mida juhib külmetav kuningas, kes on keelanud ratta ja ringid. Seesama keelaja Kuningas tunnistab loos, et tahaks kuulata ümmarguselt plaadilt üht laulu, aga ta ise on reformidega lasknud plaadid hävitada. Üks reformide alguses antud käsk, et teadlased aretaksid sellised kanad, kes muneksid nelinurkseid mune, ei ole täidetud. Kanad keelduvad munemast…

Lavastaja Homayun Ghanizadeh ütles pärast kaht Teheranis antud etendust, et osa tema tuttavaid olid nähtust ülivõrretes vaimustatud. Ta ise oli veidi rahulolematu ja ütles, et ei usu, et sõpradest- tuttavatest vaatajad lõpuni ausad olid. Ta oleks tahtnud näitlejatelt kiiremaid sisetegevuse rütmilisi muutusi. See aga oleks enne festivalietendusi vajanud põhjalikku prooviperioodi.

Lavastuses Narri mängiv, kookonisse kammitsetud Raivo E Tamm rääkis ühest vaatajareaktsioonist, mis meelde sööbiv. Nimel jääb ta etenduse lõppedes üksi lavale lamama, oodates publiku lahkumist. Üks lahkuvatest vaatajatest olla laval lamava Narri kõrvale põlvili laskunud ja teda otsaette suudelnud. Lisaks farsi-keelsed tänusõnad.

Homayun Ghanizadehi kui lavastaja mõttemaailma ja tema lavastuste vormikeel mõistmisele andis tugeva toe ka siin nähtud, veebruari keskel esietenduva „Godo´t oodates“ proov. Kõrge mäe jalamil garaazi ehitatud proovisaalis juhtus mu jaoks teatriime. Ma sain kõigest keelt mõistmata aru, nähtu oli Teater ja oli ülim muusika. Oli elus valu ja polnud ism. Kogu seda korda ja korratust kandsid ülimeisterlikud näitlejatööd ja see orkester mängis kokku nii, et sündis lugu. Lavastaja ja lavastuse taset näitab seegi, et Vladimiri osas mängib Peyman Moadi, mees, kes mängis 2013.aastal Oscariga pärjatud filmis. Juba enne tulemuste väljakuulutamist on tal taskus Holliwoodi uue suurfilmi leping, kus tal partneriks Robert De Niro.

Eestlaste ja Iraani lavastaja Homayuni koostöö algas 2010. aastal „Antigonega“. 2012. aastal mängiti seda siin Teheranis lausa 23 etendust. Iraani teatriringkond teab ja armastab selle kutuurikoostöö õnnestumise tulemusel eestlasi. Nii nad siin ütlevad ja silmad kinnitavad sõnu.

Teatrifestival Fadjri – Koit, peetakse 32. korda. Kahe nädala jooksul näeb üle 14 miljoni elanikuga linn 135 omamaist ja 15 välislavastust. Teiste seas mängivad näitlejad Poolast, Kanadast ja Saksamaalt, Rootsist, Prantsusmaalt, Sloveeniast…

Imelisi kohtumisi on. 2009.aastal Pärnus esimesel Monomaffia festivalil nägin lavastust „Ibseni naised”. Ma ei julgenud siis kõnetada imelist Norra näitlejat Juni Darhi. Aga vaatasin teda ka pärast etendust teatrikohvikus. Piidlesin. Ja nüüd me siis kohtusime Teheranis. Temal oli peas siinsete kommete kohaselt must sall. Tema märkas mind ja mina teda, me tundsime teineteist ära ja ütlesime nagu ühest suust „What the wondeful world.“-

Teheranis jaanuar 2014, helilooja Liisa Hirsch, etenduse juht Kristin Viljamaa,  ja näitleja Egon Nuter.

Kuningas sureb

Autor, lavastaja: Homayun Ghanizadeh (Iraan)
Kunstnik: Inga Vares
Etenduse juht: Kristin Viljamaa
Osades vabakutselised näitlejad: Elina Reinold, Külli Reinumägi, Margus Prangel, Raivo E. Tamm ja Egon Nuter

Inspireerituna E.Ionesco ja S. Becketti loomingust sünnib Homayun Ghanizadeh´il koostöös R.A.A.A.M.-iga uus lavastus „Kuningas sureb“.
Absurditeatri ühel loojal Eugène Ionescol on sel aastal 100. sünniaastapäev.

Vastavalt Kuninga käsule kõnnivad lossielanikud katkematult mööda nelinurga kujulist trajektoori ja järgivad kõiki juhiseid ja seadusi, mis Tema on pidanud oluliseks aja jooksul kehtestada. Nad on unustanud kõik oma head mälestused. Ja kui neile midagi minevikust meenubki, siis ei leidu selle kohta ometi ühtegi kindlat tõestust ega dokumenti ning keegi lossielanikest ei tea, miks nad peavad käima nelinurga kujulist trajektoori.

2010. aastal lavastas Homayun Ghanizadeh Püha Katariina kirikus „Antigone”, mis kujunes väga edukaks ja mida on nüüdseks mängitud ka mitmel teatrifestivalil. Fadjr-i festivalil 2011 Teheranis sai Elina Reinold parima naisnäitelja auhinna.
Homayun Ghanizadeh on üks parimaid Iraani lavastajaid. Ghanizadeh´ lavastajaisiksust iseloomustavad jõulised sõnumid, tugevad kontseptsioonid ja poeetilised kujundid. Juba oma teise töö („Daidalos ja Ikaros“) eest pärjati ta 2007. aastal parimaks Iraani lavastajaks.