Purjus inimesed räägivad tõtt

 

 Mogutši maskiga 1Venemaa parim lavastaja Angrei Mogueši.       

Laupäeval tunnistati lavastaja Andrei Mogutši Venemaal Kuldse Maski laureaadiks. Oktoobris mängitakse talle preemia toonud lavastust „Joobnud“ Estonia teatris.

Meistriklassis esiplaaniol Ivo UukiviKolm aastat tagasi, kui Märt Meos organiseeris Eesti näitlejatele lavastaja Andrei Mogutši (1961) meistriklassi, rääkis Mogutši muu hulgas ka oma maailmavaatest, öeldes, et teater hoiab maailma tasakaalu. See meenus, kui kuulsin, et just sõna otses ja kaudses mõttes tasakaalust väljas inimestest rääkiva näidendi lavastamine talle taas Kuldse Maski tõi.IMG_2660 IMG_2802

Korraldab teatri taassündi

Mogutši maskiga 2Kui me tookord kohtusime, oli Mogutši just asunud Peterburi Suure (Tovstonogovi-nimelise) Draamateatri etteotsa. Oma missiooniks oli ta võtnud korraldada selle vana, akadeemilise ja tolmuse, kuulsa ja kivistunud traditsioonidega teatri uuestisünd. Sellised ülesanded pole me kompromissialtis maailmas enam kombeks.

Küsisin talt tookord, mille poolest loominguline inimene, kunstnik teistest erineb. „Kunstnik tunneb valu,” seletas meister. „Ja kui ta seda tunneb, siis ta sellest ka räägib, oma vahenditega. Siit läheb ka piir elus ja eluta kunsti vahel ‒ kriteeriumiks on sisetunne, mis eeldab ausust, alastust ja pühendumust.“ Loominguline inimene ei väljenda oma valu Mogutši järgi mitte sellepärast, et kedagi üllatada ja ehmatada või sellega raha teenida, vaid sellepärast, et valus on.

Peterburi Suure Draamateatri tegemised on Vene kultuuriajakirjanduses terava tähelepanu all ja Andrei Mogutšil ei ole teatrijuhina kerge olnud. Kusagil aastapäevad tagasi oli näha ühe osa teatritöötajate vastasseis lavastaja töömeetoditele ka kunstilises vallas. Suhtumiste muutumisest aga andis märku mõne nädala tagune kiri Vene kultuuriministrile, millega pea 90 töötajat avaldas oma toetust, et lavastaja just selles teatris juhina jätkaks (Mogutši tööleping on lõppemas). Toetuskirjale kirjutas esimesena alla Vene teatri legend, Suure Draamateatri näitleja Alissa Freidlich. Mitteametlikel andmetel lavastaja lepingut pikendati ja ta jätkab. ( Nüüdseks on info leidnud ka ametlikku kinnitust.MM)

Kuldse Maski eripreemia pälvis seekord ka „Joobnute“ näitleja-ansambel. „Ma väga armastan inimesi, kellega töötan,” rääkis meister ise. „Nad on keerulised, etteaimamatud, paradoksaalsed. Vahel võib see suhe olla valus, väljakannatamatu ja solvavgi, aga armastus võidab kõik.“

Maailma tipus

Lavastuse „Joobnud” autor, kirjanik ja lavastaja Ivan Võrõpajev (1974) on praegu üks maailma tuntumaid näitekirjanikke ‒ teda tõlgitakse ja lavastatakse palju. Eestis on Võrõpajevi enda jaoks avastanud lavastaja Lembit Peterson, kelle teatris Theatrum mängitakse lisaks „Joobnutele“ ka Võrõpajevi „Dehli tantsu“. Mu jaoks iseloomustab Lembit Petersoni ja Andrei Mogutšit ühine tunnus, et need mehed kunstilise tulemuse poole liikudes suuri kompromisse ei tee.

Moskva teine päev 1.aprill 2016 013Pavel Rudnev, Venemaa üks tuntumaid teatrikriitikuid, selle aasta Kuldse Maski ülevaateprogrammi kuraator tõdes ühel dramaturgiast rääkival ümarlaua Peterburis, et just dramaturgia, tekstid, mida lavastatakse, muudavad teatrit ja teatrikeelt, teevad selle uueks. Ta tõi näiteks Ivan Võrõpajevi, kes kirjutab näidendeid, mida vanamoodi lavastada ei ole võimalik. Tekst sunnib lavastajaid ja näitlejaid otsima uusi lahendusi ja võimalusi, et tuua asjade ja inimeste olemus publikuni nii, et see puudutaks.

Ma ise ei ole veel näinud Andrei Mogutši „Joobnuid”. Autor on öelnud, et see näidend sündis, kui talt telliti lugu suure lava jaoks. Suurel laval peavad näitlejad rääkima kõva häälega, et tekst vaatajateni jõuaks. Ja siis ta mõtleski, et just purjus inimesed räägivad enamasti kõrgendatud häälel ja toonil.

Põnev on see, et meie Lembit Peterson suutis Võrõpajevi näidendile leida pisikese lava lahenduse, millel oma sisu ja vormi ühendav keel. Andrei Mogutši lavastatu on aga suure lava jaoks ja just see on põhjus, miks piiterlaste pärjatud külalisetendusi meil Estonia teatri laval näha saab.

Teatrifestival “Kuldne Mask Eestis 2016” toimub 8.-18. oktoobril. Tasub meeles pidada. Sellepärast ka, et siis jõuab meie vaatajateni lisaks muule ka teise, Eestiga veel enam (lapsepõlvest saati) seotud Vene lavastaja Dmitri Krõmovi kaks lavastust.Dima Krõmov maskiga 113043243_998929456822156_7065131797842706589_n

Dmitri Krõmov ja tema näitlejatest  õpilased Kuldse maski tseremoonial.

Lugu ilmus Maalehes.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga