Ettevõtja Allan Kaldoja: Vabadus on oluline ja seda tuleb kasutada

Jurist Allan Kaldoja on Vaba Lava juures tegev olnud ideest tänase päevani. Praegu on ta ka Vaba Lava nõukogu esimees. Vaba Lava lähema aja olulised eesmärgid on Vabaduse festivali edukas korraldamine augustis Narvas ning teatri pikema tulevikustrateegia kokku leppimine Kultuuriministeeriumiga.

Mis on Vabaduse festival ja miks Vaba Lava seda korraldab?

17.-21. augustini Narvas toimuv Vabaduse festival on uus rahvusvaheline teatrifestival, mille kutsub ellu ja korraldab Vaba Lava meeskond. Kutsume festivalile teatrid riikidest, kus nad on oma valitsuste surve ja tsensuuri all. Eestis on vabadus kui õhk – me ei märka seda igapäevaselt ja see ongi hea. Kuid kuna vabaduse vakantsi, probleemi vabadusega eriti pole, kipuvad meil asjaomased tseremooniad ja tähtpäevad muutuma veidi paatoslikeks tordisöömisteks. Meie istmikud kipuvad veidi paksuks minema, kuid ei tasu unustada, et Eesti on piiririik, me peame hoidma sisemist reipust. Meil on naabrid, kolleegid siinsamas lähedalgi – Venemaal, Valgevenes, aga ka Poolas, Ungaris… Kui nemad räägivad vabadusest, siis nad riskivad tihtipeale oma isiklikust vabadusest ilmajäämisega. Kui nad seisavad oma aadete eest, võivad nad esmalt kaotada finantsilise toetuse, siis leida end trellide tagant. Mõnedes riikides, mitte meist kaugel, juhtub, et kõva häälega vabadusest kõnelejad lihtsalt kaovad. Need meie kolleegid on minu arvates kangelased, neil on aadete eest seismisel oma nahk mängus.

Oleme Eestis jõudnud tänasesse suhtelisse jõukusse ja vabadusse suure tööga, mille juured ulatuvad kirjakeele ja koolidevõrgu tekkeni 400 aastat tagasi, me olime 30 aastat tagasi omariikluse taastamiseks ja järgnevaks kindlustamiseks valmis. Kuid meil on ajaloo keeristes ka kõvasti vedanud. Seda tasub märgata ja hinnata ning Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval on minu arvates kohane meie lähiriikides surve all töötavaid kolleege esile tõsta. Ja nii ka omi mõtteid ja suhtumisi kalibreerida. Me kutsume nad Narva teatritöödega, mis on tehtud kõrgel kunstilisel tasemel ja räägivad vabadusest viisil, mida nad ei saa oma kodumaal teha.

Loodame Narva festivali publikus näha inimesi, kes armastavad Eesti Vabariiki, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest, ametikohast ja erialast. Ka muidu teatrikaugeid poliitikuid, ettevõtjaid, ajakirjanikke… Loodame, et festivalil tekib 1990ndate ärplemiseta vabaduse vaim, ühendav ja värske energianivoo. Teater on suurepärane tööriist inimesi ühendavate seisundite loomiseks. Piletid on juba müügis ja Narva väärib külastamist.

Miks korraldate festivali Narvas, Tallinnas oleks ju nii logistiliselt kui publiku mõttes lihtsam?

Narva asub Huntingtoni klassikalises käsitluses tsivilisatsioonide piiril. Kaks kindlust teine–teisel pool Narva jõge ei ole seal juhuslikult, vaid asja pärast. Aga nende vahel on Sõpruse sild. Narva on energeetiliselt väga tugev ja mitmekihiline paik ja seda mitte ainult kogu Eesti aastakümnete pikkuse elektriga varustamise aspektist. Narva on värav. Ja Eesti suuruselt kolmas linn. Mõnes mõttes on Eesti Euroopa Narva, väike paik kaugel kirdes. Seega on Narva rahvusvaheliseks teatrifestivaliks suisa ideaalne asupaik. Seal kattuvad ka niiöelda „inforuumid“. Arvan, et igaüks peab oma põldu või inforuumi ise harima – nii võiks Narvas rahvusvahelise Vabaduse teatrifestivali toimumine olla oluline ka Eesti ühiskonna sisemise kontaktsuse mõttes.

Minu käest on küsitud, pidades silmas festivalile tulevat poolakate lavastust „Mein Kampf”, et Allan, kas te kavatsete hakata Narvas propageerima Hitleri ideid? Poola trupi ja lavastaja idee on selles, et analüüsida, mitut sõna või lauset on vaja selleks, et üks normaalne inimene hakkaks tapma teist tavalist inimest enda kõrval. Me ju oleme seda ajaloos korduvalt näinud. Paraku ka tänapäeval. See, mis praegu Valgevenes sünnib, kus sama küla poisid peksavad kumminuiadega sama küla tüdrukuid. Mitut lauset on vaja, et me hakkaksime teises inimeses nägema võõrast ja siis vaenlast? Me peame sellest rääkima. Ja tegema seda justnimelt Narvas.

Korraldame festivali suuresti eratoetuste abil. Ka minu perekond toetab seda. Kui mõni kolleeg-ettevõtja soovib samuti festivali toimumisele kaasa aidata, oleks see väga rõõmustav, tuleb lihtsalt minuga ühendust võtta.

Mis seis on Vaba Lavaga laiemalt?

See on veidi pikem jutt, aga püüan lühidalt. Teatrivaldkond on Eestis riigieelarvest toetatav, mitte vabaturul tegutsev valdkond. Teatreid omavahel võrreldes on omatulu ehk selle raha osakaal teatri eelarvest, mille teater ise teenib, Vabal Laval ca 55% – Eesti teatrite seas on see väljapaistvalt positiivne tulemus. Ehk siis, kui kõigilt teatritelt riigipoolsed toetused ära võtta, oleks Vaba Lava kindlalt esimene ellujääja.

Samuti on väga tugev Vaba Lava sisupool – meie kuraatorprogramm kui kahe hooaja jooksul esietendunud 9 lavastusest koosnev tervik võitis just Eesti teatri aastapreemia, mis on kõrgeim valdkondlik tunnustus Eestis.

Lisaks on väga tubli Vaba Lava meeskond – meil on kahe teatrimaja peale kokku ainult 15 töötajat, kelle korraldusel ja abil toimub Tallinna ja Narva teatrikeskustes normaalaastal 400-500 üritust, nende seas mõnedki sündmused. Kiidan meeskonda väga, ilma suure pühendumise ja armastuseta valdkonna vastu selliseid tulemusi ei saavutaks.

Rahastusprobleem tekkis Vabal Laval siis, kui avasime 2018. aastal Narvas teatrimaja. Sellest ajast oleme saanud palju tunnustust publikult ja kiitust poliitikuilt. Narva teatrimaja ja samas Linda 2 keskuses tegutseva loome- ja ettevõtlusinkubaatori OBJEKT avamist tõstetakse pidevalt esile kui ühtesid parimaid asju, mis viimasel kümnendil seal on ellu kutsutud. Aastal 2019 andsid meie Narva teatrimajas 28 eri teatrit etendusi 37 erineva lavastusega – sellist publikurõõmu polnud vist isegi teatrimaiatel tartlastel.

Ainuke probleem on asjaolus, et kuigi viimased 3 aastat on Vabal Laval kaks teatrikeskust, saame riigilt ikka ainult ühe keskuse toetust. Ühe teatrimaja pidamine maksab meie kogemuses aastas ca 300 000.- eurot. Vaba Lava teenib omatulu heal aastal üle 600 000.- euro. Võrdluseks, Eesti maakonnapealinnade teatrid saavad riigilt toetusi ca 1,6 miljonit eurot aastas. Viimased 3 aastat oleme iga aasta algul pidanud tõdema, et ministeeriumilt on tulnud taas negatiivne vastus meie rahastustaotlusele ja nii oleme pidanud ellujäämiseks vehkima kui tummad leilis. Aastal 2019 saime lõpuks erakorralise toetuse Vabariigi Valitsuselt, 2020 ja 2021 „päästis“ meid covid-pandeemia. Aga taoline olukord on ebanormaalne ega saa jätkuda.

Milline on lahendus? Kultuuriministeerium tegi ettepaneku Vaba Lava pooleks teha ja rajada Narva riiklik-munitsipaalne teater.

Taoline ettepanek tõepoolest kabinetivaikusest laekus. Et jagame Vaba Lava tinglikult „Vabaks“ ja „Lavaks“, Narva tekiks mingi munitsipaal-riiklik hübriidasutus, ja Tallinn, kus puuduvat turutõrge, vaadaku ise, kuidas toime tuleb. Noh, nagu mainisin, kui Tallinnas puudub turutõrge, tuleks riigi toetus kõigilt Tallinna teatrimajadelt ära võtta ja sel juhul oleks Vaba Lava üks viimaseid, mis uksed suleb ja tule kustutab.

Vahepeal oleme õnneks kultuuriministri ja ametnikega näost-näkku Narvas läbi rääkinud ja terve mõistus on taas aktiivses kasutuses. Oleme tulevikustrateegiaid kaaludes välistanud munitsipaalelemendi kaasamise Vaba Lava juhtimisse, samuti Vaba Lava organisatsiooni lõhkumise. Hetkel analüüsime koostöös ministeeriumiga, millise mudeli abil Vaba Lava põhilisi eesmärke – Eesti teatripildi rikastamine, era- ja väiketeatritele Tallinnas esinemisvõimaluste pakkumine, Narvas sisuka teatrikeskuse hoidmine, ühiskonnale oluliste teemade teatrivormis reflekteerimine, noorsootöö, festivalide korraldamine, rahvusvaheline kuraatorprogramm – kuidas neid oleks mõistlik ellu viia. Lõpuks ei ole välistatud ka Kultuuriministeeriumi kaasamine Vaba Lava juhtimisse läbi uue sihtasutuse loomise. Aga sellest peab võitma ühiskond ja see mudel ei saa olla eelarve mõttes pillav. Tegelen läbirääkimistega ja loodan suve lõpuks teile teatada tulemusest, kus ratsionaalsus, arenguvõimalused, elurikkus ja teatritegevuse sisuline külg on heas tasakaalus.

Eraldi:

Juristist ja religioonide uurijast ettevõtja Allan Kaldoja esindab suhteliselt uut nähtust Eesti kultuurielus, kus ettevõtja püüab nõu ja jõuga mõne kultuurivaldkonna edenemisele aadete nimel kaasa aidata. Praegu on ta läbirääkijana keskendunud sellele, et sobitada unikaalne era- ja väiketeatrite ühendus Vaba Lava Eesti teatrite riiklikku süsteemi.

Kaldoja põhjendab oma sisuliselt vabatahtlikku tegutsemist Vaba Lava heaks pikalt, aga lühidalt on see kokku võetav tema ühte mõttekäiku:

„Kui ma istuksin niisama „puhates ja mängides“ – mu majanduslik olukord seda ehk võimaldaks –, püüdmatagi midagi kaasinimestele kasulikku korda saata, siis see oleks vabaduse raiskamine. Oleks mu esivanemate ja eelkäijate petmine. Nemad on elanud meist palju raskemates oludes, teinud tööd ja näinud vaeva, et lõpuks ka mina siia ilma tekiks. Praeguses vabas Eestis saaksid paljud „ilutseda kui kohupiimapallikesed sulavõis“. Kuid praegu on meie kord tegutseda. Oma juurte tundmine ja eelkäijate tähtsustamine on inimeseks saamise juures väga tähtis. Ei tohi meelest lasta seda, et oleme siin ilmas vaid korraks, hetkel on meie ketilüli, aga see kett ulatub kaugele minevikku ja meie asi on teha, et see ei katkeks. Iga inimene võiks vahel mõelda, kuidas ta saab seda vabariiki natuke paremaks teha.”

Vaba Lava sünnist saadik sellega seotud olnud mees ütleb ka seda, et tänapäeval mõeldakse ametkondades ideede elluviimise asemel kahjuks üha rohkem sellele, kuidas mitte vigu teha. See on mõistetav, kuid halvab arengu. Iga väljapaistev tulemus tekib läbi riski. Risk aga kätkeb oma olemuses ka läbikukkumise võimalust. Vaid vigade vältimisele keskendudes halvame arengu.

Kümne aastaga on Vaba Lava ehitanud kaks uut teatrimaja: ühe Tallinna Telliskivi loomelinnakusse, teise Narva kunagisse Baltijetsi tehasesse. Vaba Lava on teatriplatvorm, kus pole näitlejate püsitruppi. On tehniline meeskond ja produtsendid. 2019. aastal mängis Narvas Vaba Lava korraldusel 28 erinevat teatrit. Mängiti 37 erinevat lavastust. Vaba Lava üks eripära on kaheaastased kuraatorprogrammid. Viimase kuraatorprogrammi nimi oli „Murranguaja inimesed”.

Allan Kaldoja

Sündinud 21. septembril 1979 Narvas

Tütre isa

Haridus

1997 Tallinna 21. Keskkool

2002 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, õigusteaduse bakalaureus, kõrvalerialaks politoloogia

2021 Tartu Ülikool, usuteaduskond, religiooniantropoloogia magister (cum laude)

Töö ja tegemised

2002-2004 Diplomaat – Välisministeeriumi juriidiline osakond, rahvusvaheliste lepingute büroo

2004-2009 Mercedes-Benzi sõiduautode müügijuht Eestis – AS Silberauto

2006-2016 Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutuse nõukogu esimees.

2010 Vaba Lava teatri looja koos Märt Meosega, hetkel Vaba Lava nõukogu esimees

2016 Pensionifond Tuleva üks asutaja

2016 Sihtasutuse Narva Loomeinkubaator üks looja

2017-2019 UAB Silberauto juhatuse liige

Alates 2004 ettevõtja, hetkel osalused ca 10 ettevõttes (peamised sektorid: kindlustus, valdus, IT)

Ilmus Maalehes, pildistas Sven Arbet

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga