Tõnu Kargu Sergo: Inimese elu on kui sinematograaf…

Kroonu käsk, surm ja sitahäda – need on kolm asja, mille vastu inimene ei saa,” ütleb vintis Sergo filmis „Johannes Pääsukese tõeline elu”. Mulle tundub, et siia saab lisada ka filmitegemise soovi. See film pidi sündima!

Hardi Volmeri mängufilmi „Johannes Pääsukese tõeline elu” peategelased ei ole lihtsalt krahvid vaid sinematograafid. Selle kõrgelennulise iseloomustuse annab Johannes Pääsukesele ja ka Harri Volterile, keda mängivad Ott Sepp ja Märt Avandi, Türgi sõja suurte vuntsidega veteran, Kihnu saarelt pärit Sergei ehk Sergo – Tõnu Kark, kelle filmimehed endale teejuhiks ja hobusemeheks palkavad.

Kui Pääsuke Voltrit kamandab: „Harri, pane kaamera üles!”, kõlab see just täpselt samamoodi nagu Lia Laatsi käsk Ervin Abelile Sulev Nõmmiku filmis „Siin me oleme”: „John, lase vesi välja!”. Mäletatavasti tegid targad filmikriitikud sellegi Nõmmiku filmi, kui see esilinastus, maatasa. Aeg teeb Eesti filmidega imet alati ja tänaseks on viimane menufilm. Loe edasi Tõnu Kargu Sergo: Inimese elu on kui sinematograaf…

Tartu kunstnike „Teistmoodi” on väga päris

Tartu Kunstimajas on vaadata traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mis tänavu kannab pealkirja „Teistmoodi”. Näituse kuraator on Margus Meinart ja väljapanekut saab iseloomustada mõiste ja sõnaga maaliline.

Ma alati Tartu kunstimajja sisenedes kohmetun, sest ei tea, kas pean pileti ostma või mitte. Seekord algab näitus kohe selles kohmakas trepiga eesruumis. Sinna mahub kaks Kalju Kivi objekti, skulptuuri, masinat. On vaatamisväärsed küll. Tean Kalju Kivi teatrikunstnikuna, seepärast koputan kergelt sõrmenukkidega selle masina pihta ja rõõmustan, et Kivi on osanud mind ära petta – mingid masina detailid on papist ja mõjuvad nagu raske metall. Loe edasi Tartu kunstnike „Teistmoodi” on väga päris

Vanapaganad ja Vabadussammas

Loen Ülo Vooglaiu uue, peagi ilmuva raamatu käsikirja. Raamat on ise mõtelda ja vaba olla tahtvatele inimestele – kodanikele. Kui Tallinna plakatipalagan algas, siis sain aru, kuidas seda raamatut meile kõigile kiiresti vaja on. Peatükis „Inimene” ütleb professor: „Nägemisvõime ei sõltu ainult sellest, kuidas silmad võtavad, vaid rohkem sellest, kuidas pea võtab, milline on mõtlemisvõime ning igat liiki nähtuste ja protsesside taha nägemise võime.” Loe edasi Vanapaganad ja Vabadussammas

Eksistentsiaalne äng uue aasta hakul

Eks see meelolu , mis seda lugu kannab, sai alguse sellest, et lätlased juhtisid mu tähelepanu sellele, et maanaistele võis lehm olla sidemeks kosmosega. Seda, et oli internet inimeste meelte vahel enne interneti leiutamist, seda tean ammu.

Sõnade kosmogoonia

Artur Talvik rääkis enne aastavahetust loo, mis liigitub rubriiki: kultuur päästab maailma. Nimelt peab ta suvel mereääres lihalehmi. Loe edasi Eksistentsiaalne äng uue aasta hakul

Mart Kalm: Seda, mis just ilus on, mõeldakse hommikust õhtuni ümber

Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm kirjutab oma raamatus „Eesti arhitektuuri 100 aastat” arhitektuuri elusolendiks. Ka globaliseerumist ei pea see elusolend kartma, sest sest ta on sellest juba ammu läbi imbunud…..

Rektor Kalm on enne me kohtumist ja jutuajamist pidanud ja juhtinud seitset koosolekut. Naeratades ütleb ta, et selline koosolekute kontsentratsioon on tema töös vaid kahel päeval nädalas.

Kevadsemestril peab EKA -s loenguid Eesti 20.-21. sajandi arhitektuuri ajaloost. Loengud on mõeldud III kursuse arhitektidele, sisearhitektidele, kunstiteadalstele ja muinsuskaitsjatele.

Märkisin enda jaoks su viimast arhitektuuriraamatut sirvides, kuidas sa seod meie arhitektuuri ja kliima.

See on iseenesestmõistetav. Loe edasi Mart Kalm: Seda, mis just ilus on, mõeldakse hommikust õhtuni ümber