Hendrik Toompere noorema lavastus „Väljaheitmine” Eesti Draamateatris on sisult ja vormilt traagiline suurvorm inimese üksindusest – sümfoonia.

Lavastus lõhub me üsna tavapärast mugavusteatrit, kus kaasa mõtlema ei pea ja kõik lõppeb enamasti hästi. Kõige muu uhke kõrval, mis lavalt publikuni päästetakse, tõestab noorem Toompere, et temas on olemas suure lavaruumi nägemise oskus. Oskus, mis mitmel objektiivsel ja sujektiivsel põhjusel me lavastajatel kas puudub või kaduma kipub. Loe edasi Higi, veri ja pisarad Draamateatri laval →

 Venemaa parim lavastaja Angrei Mogueši.       

Laupäeval tunnistati lavastaja Andrei Mogutši Venemaal Kuldse Maski laureaadiks. Oktoobris mängitakse talle preemia toonud lavastust „Joobnud“ Estonia teatris.

Kolm aastat tagasi, kui Märt Meos organiseeris Eesti näitlejatele lavastaja Andrei Mogutši (1961) meistriklassi, rääkis Mogutši muu hulgas ka oma maailmavaatest, öeldes, et teater hoiab maailma tasakaalu. See meenus, kui kuulsin, et just sõna otses ja kaudses mõttes tasakaalust väljas inimestest rääkiva näidendi lavastamine talle taas Kuldse Maski tõi. Loe edasi Purjus inimesed räägivad tõtt →

Tänase omavalitsuste liitmiskampaania taustal ei julge mitte keegi neist samadest omavalitsejatest välja öelda, et mingit oma valitsemist pole Eesti vabariigis enam aastaid. Pole omavalitsejaid ka, on käsutäitjad. Kunagi, kui reformierakond jonnaka Rapla vallavanema Alar Mutli ametist maha võttis, heideti talle ette just seda, et mees ei käi Tallinnas projektirahajagajate ja muude ametimeeste ees koogutamas. Sellepärast voolavat abirahad Raplast mööda. Pandi uus ametisse, aga sisuliselt muutus vaid see, et omavalitsusliku korra autoriteet vähenes veelgi. Loe edasi Häbitu abitus ‒ omavalitsemise hind →

Kurjale saab vastu vaid kurjaga. Aitaks vaid surmanuhtluse taaskehtestamine.

Kaks päeva tagasi tõukas jässakas jõmm Raplas Maxima poe seinal oleva pangaautomaadi ees seisnud kaks vanaldast meest õlaga eest. Urahtas midagi arusaamatut, kui mehed arglikult protestisid, võttis raha. Urahtas veel ja läks kiire sammuga minema ‒ juhtumit pealt näinud naised alles kogusid ennast, et hurjutama hakata. Jõmm istus lähedale pargitud auto rooli, aga ei tormanud sellega kuskile, vaid hoopis hakkas telefoniga rääkima. Loe edasi Kuritöö ja karistus →

Rapla Loomeruum on Viljandi pärimusmuusika aida väike õde.

„Linnas pole juurte ajamiseks ruumi,” laulsid pühapäeva pärastlõunal Rapla eraalgatusliku kultuuriühenduse Loomeruum hubases saalis, oma esimesel kontserdil kolm noormeest ‒ ansambel The Notes (tõlkes märkmed).

 Keset lagunevat maailma

Bänd, kus Rapla ühisgümnaasiumi noormehed Kõu Kaur, Helar Tappo ja Markus Bachmann laulavad ja mängivad, on üsna selgelt vanamoeline. Kolm akustilist kitarri ja kolm kokkukõlavat häält, miskisugune aegadetagune romantilisus ja ehk lihtsameelsuski. Eelnimetatud laulus on veel sõnad: „Ka maal on elu. Inimesed ja kultuur.” Loe edasi Loomeruum ‒ vastukaal massikultuurile →