“Antigone” trupp peale etendust Teheranis 2012. aastal. Paremal iraani imeline naine, näitleja Homa Rousta ja lavastaja Homayun Ghanizadeh.
Täna 24. aprillil 15aastaseks saav Eesti projektiteater R.A.A.A.M. tähistab oma sünnipäeva Hiinas Šanghais.
Nimelt on R.A.A.A.M. lavastusega “Antigone”esimese Eesti sõnateatrina just praegu Hiinas, kus öeldakse elavat 1,5 miljardit inimest. Šanghai teatriakadeemia valis „Antigone“ lõpetama kaheksandat rahvusvahelist Eksperimentaalteatri festivali. R.A.A.A.M. annab kaks etendust ‒ 25. ja 26.aprillil. Samal festivalil osalevad teatrid Rootsist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Columbiast, Bulgaariast, Alzeeriast ja muidugi Hiinast.
Palju õnne R.A.A.A.M.ile!
Hiinlaste festivali mastaapi näitab see, et nad lubasid eestlastele ehitada kahe etenduse tarvis üksühele sarnase lavakujunduse nagu algvariant.
Et paremini ette kujutada, mida see tähendab, ütlen, et „Antigone“ lavakujundus, dekoratsioonid mahuvad hädavaevu ühe rekka koormasse.
Hiljuti Peterburi külalisetendustel oli näiteks probleem, et meie dekoratsiooniauto kõrguseks mõõdeti neli meetrit, aga Peterburi Aleksandra teatri sisehoovi kangialune (läbipääs teatri lavataguste liftiuste ette) öeldi läbi laskvat autosid, mille kõrgus kolm meetrit ja kahekskümmend senimeetrit. Oli omamoodi kõrgpilotaaž autojuhil, et see koorem siiski sealt läbi juhtida. Asjatundjad arvasidki, et tuleb ehk koorma kõrguse kahandamiseks kummide rõhku vähendada, aga selgus, et lavadekoratsioonide raskus oli masina ise madalamaks vajutanud või on Venemaa meetermõõt, mis kõikides dokumentides fikseeritud, pisut eksitav.
Sellise koormaga koos viidi etendus Peterburgi, kuid „Antigone“ Hiina etendusteks pildistati üles kõik dekoratsioonide detailid ja tehti joonised. Produtsent Märt Meos ja lavameister Eero Ehala käisid etenduste eel Šanghais ja tutvustasid kõike festivali korraldavale meeskonnale. Täna on Hiinas neliteist „Antigonega“ seotud eestlast, et esindada Eestit ja meie teatrit seal suurel maal.
„Antigone” esietendus 11. augustil 2010 Eestis Püha Katariina kirikus. Lavastaja on Iraani üks hinnatumaid noori lavastajaid Homayun Ghanizadeh. Mängivad näitlejad Andrus Vaarik, Elina Reinold, Raimo Pass, Külli Reinumägi, Ago Anderson ja Ülle Lichtfeldt.
Peterburgis aplodeeris “Antigone” publik näitjatele tänuks püstiseistes.
Lavastust “Antigone” on kokku mängitud 44 korral ja neist 29 korda välismaal. Kujukas on ka see, et R.A.A.A.M.i „Antigone“ on nüüdseks tõlgitud poola, eesti, pärsia, hiina, vene ja inglise keelde.
Suvel saab kingituse publik
R.A.A.A.M.i kaubamärgi all on viisteist aastaga esietendunud kokku 38 lavastust. 34 neist on uued Eesti algupärandid, mis tellitud Eesti autoritelt.
Foto: Ervin Õunapuu
Tiina – Kristiina-Hortensia Port. Fotod: Mats Õun
Tänavu suvel on R.A.A.A.M.il Eesti teatrisõpradele varuks paljutõotav üllatus ‒ Kitzbergi „Libahunti” tuleb lavastama jakuudi šamaan, õieti Jakuutia tuntuim lavastaja Sergei Potapov (s. 1975), kes on šamaani lapselaps. Ta lõpetas Moskva Riikliku teatriakadeemia lavastajana 2004. aastal. Juba 2005. aastal sai Potapov Kuldse maski auhinna Eugène Ionesco näidendi „Macbeth” lavastamise eest. Ta on teinud üheksa filmi ja paarkümmend suurt lavastust.
Libahunt ei ole ainult eesti rahva usundist pärit elukas, vaid ta figureerib paljude rahvaste pärimuses. Sergei Potapov ütleb: „Loodus ja paganlus on vaba, religioon aga on täis aheldavaid kaanoneid.” Üks lavastaja perelegende räägib, kuidas tema isa jurtast välja Siberi lumehange visati, kui ta sündis. See oli šamaanilapse esimene katse, jõuproov. Kui laps ellu jäi, tähendas see ‒ oli eluks valmis.
Eesti näidend „Libahunt” inspireeris Sergei Potapovit nii, et ta seepeale Jakuutias koos jahimeestega hundijahil käis. Sealsed hundid on muide poole suuremad kui meie omad ja nad tõeliselt kuni tänaseni on ohuks nii karjale kui ka inimestele. Ka meie „Libahundi” Tiina on nõialaps.
„Libahundis” ütleb Tiina: “Hunt on vaba, teeb, mis tahab, armastab ja vihkab. Ja ta läheb teie seast, sest et ta teid põlgab!” Maailm jääb üha väiksemaks, vabadust jääb üha vähemaks… Kuidas näeb inimeste võõraviha mees, kes meie jaoks nagu teiselt planeedilt? Mida talle räägib August Kitzbergi tekst…? Kas lavastuses hakkavad lõõmama tuleriidad, kus põletatakse nõidu, või kogeme hoopis ürgse, tänapäeval nii kergelt mahamängitava vabaduse puudutust?
Lavastaja Sergei Potapov ise ütleb, et “Libahunt” on “lugu sellest, kuidas me oleme kaotanud midagi puhast ja loomulikku. Kaotanud dogmade hirmus ja, mis kummaline, oleme kaotanud ka julguse armastada”.
“Libahundi” kunstnik on Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskujundaja Priidu Adlas ning selles mängivad Kristiina Hortensia Port, Liisa Pulk, Martin Kõiv, Ivo Uukkivi (Draamateater), Kristo Viiding, Anne Paluver ja Piret Simson.
R.A.A.A.M. teatri uuslavastus “Libahunt” esietendub 8. juulil Viinistul.