Raplas Riinimanda galeriis on üleval näitus, mida saab hinnata kui fotograafilist ajahüpet aastast 1966 aastasse 2022. Või on õigem seda näha vastupidi – hüpe aastasse 1966.
Näitus „Päev enne „pidupäeva”” lugu on järgmine. Fotograafist koolidirektor Aivar Pihelgas korjas aastaid tagasi Rapla ühisgümnaasiumi ühiselamu renoveerimise ajal üles diapositiivfilmi, tundmatu autori tehtud. Kui ta lõpuks avastas, et need ühel päeval tehtud fotod filmil kujutavad ühte päeva Raplas – 6. novembrit 1966, viis ta filmi Rapla teise fotograafi ja fotopoe omaniku Taimo Tammiku kätte restaureerida. Taimo puhastas tänapäeva võimalusi kasutades kaadrid ära ja tal tekkis mõte pildistada vanadel fotodel olnud kohad nüüd värskelt üle.
Mõeldud, tehtud. Taimo Tammiku sõnul sündisid uued pildid samuti ühe päeva jooksul ja nii sai ta kokku ligi 50 mustvalget paarisfotot. Uutel fotodel on ta jälginud vanade fotode kadreeringut.
Näituse avamisel oli põnev kuulata Taimo ja Rapla kolmanda fotograafi Harri Rospu dialoogi sellest, kuidas ta vanu fotosid puhastas ja milline protsess see oli.
Näituse avamisel olnutele rääkis autor sellest, kuidas ta vanu fotosid tuvastas. Näiteks reetis ülesvõtukohta mõni majanurk, mis tänaseni üsna samasugune. 56 aasta tagustel fotodel on ka kaupluste siseinterjöörid. Neid muidugi täna enam ei olnud. Küll sai kaupluste sisemust näitavatelt fotodelt selgeks, et fotograaf võis olla tookordset pilti ilustanud – kaupluste riiulid olid kaupa täis.
Päev enne pidupäeva
Riinimanda galerii näitusekorraldaja ja kuraator Valter Uusberg räägib, et sellel näitusel on säilitatud ka teatud nähtamatus. „Kui panna fotodele juurde aadressid, mis oleks võimalik, siis oleks ta ehk väga Rapla-keskne.” See äratuntav Rapla neil piltidel muidugi on, aga sõltuvalt vaatajast saab ka üldistada ja vaadata pilte kui kuuekümnendate alevike miljöö näidist. Aja märke on palju, Rapla poe 1960. aastate kaal näiteks meenub mulle ka 1990. aastate Saaremaa Kihelkonna poest. Ja see viib mõtte kuhugi sinna rajale, et millal olmes muutus toimus ja kuidas. Toimus mu meelest märkamatult. Samas on muutus näitust vaadates tajutav. Rapla näitust saab mingis mõttes võrrelda Mart Kivastiku filmiga „Taevatrepp”, mille kohta kirjutatakse, et tartlased näevad filmi ühte-, mittetartlased teistmoodi.
Valter Uusberg mõtiskleb koha püsivusest. „Piltides on paigal seisev tegelikkus. Ja mõnesid fotosid vaadates on muutused sellised, et tabad ennast mõttelt, et varem oli parem. Mõne hoone ja hoonete kompleksi oleks võinud mahalammutamise asemel säilitada.” Fotodel on liikumine mõlemat pidi. „Äraliikumine – uus meile ju alati ütleb: eelmisest ära. Ja teine on tagasivaade, mis on täidetud tähendusega.” Üleajaline tegelikkus on fotodel. Nii vanadel kui uutel.
Loosungid
Nõukogude aega tavaliselt iseloomustatakse kui loosungite aega. Vaatasin näitust selle pilguga. Loosungid muidugi olid, aga ei domineerinud. See viis mõtte tänastele reklaamiekraanidele Rapla linnas ja mina küll tunnistan, et kommertsreklaam on võrdluses selle näituse kuuekümnendate kommunistlike loosungitega hoopis jõulisem ja pealetükkivam. Valter Uusberg ütleb mustvalgete fotode kohata, et mustvalge annab kergemini kätte abstraktsioonid. „Värviline on väga lärmakas. Need mustvalged näitusel on vaiksed. Neil on hääl maha keeratud. Mulle värv seostub, jah, häälekusega.” Samas on just vaatajad need, kes arutades piltidele hääle ja lood annavad.
1966. aasta lasteaia peal on loosung „Elagu suur oktoober!”, kaubahoovi majal loosung „Au suurele oktoobrile!”, sõjakomissariaadi majal „Olgu tervitatud suure oktoobri 49. aastapäev!”. Ja ikka tuleb nentida, et fotodel loosungid ei domineeri. Kui selle pilguga vaadata, siis märkad.
Valter Uuseberg analüüsib autahvliga pilti: „ Seltsimees, kes pildil vaatab autahvli pilti, tal on moekas mantel ja kaabu. Kogu autahvel ise on konstruktivistlik objekt. Julge, omaette geomeetrilise tähendusega. Esteetiliselt tasakaalus. Objekt on kindlasti kunstniku terviklahendus.” Sellel pildil tasub märgata ka stiliseeritud sirpi ja vasarat.
Avastused avamisel
Kultuuris on oluline, kui erinevas vanuses inimesed jagavad ühte momenti. See annab kultuurihetkel põlvkondi ületava mõõtme. Avamisel laulis ühe Veljo Tormise laulu Pärt Uusbergi juhitud uus Rapla Noortekoor. Paarkümmend noort inimest. Selgus, et laul, mida koor laulis, on kirjutatud 1973. aastal. Lisaks sellele, et koor kõlas võimsalt, oli tore see, kuidas noored näitust vaatasid ja mida nad küsisid.
Kogu see loodud õhkkond, millele andsid piirid 90aastane ja üheaastane vaataja, pani mõtlema muu hulgas sellele, et fotod on raamatu materjal. Kui piltidele lisada ka kuuekümnendaid kaasa elanud inimeste mälestusi. See oleks dokumentaalmaterjal ühe aja mõistmiseks tulevastele põlvedele.
Riinimanda galerii
„Päev enne „pidupäeva”” – ühe päeva fotod Raplast aastast 1966 ja 56 aastat hiljem, autorid tundmatu fotograaf ja Taimo Tammik – on galerii kaheksas näitus. Näitus jääb avatuks 20. maini. Galerii asupaik Raplas Tallinna mnt 9. Tavaliselt on galerii avatud N, R, L kella 14–19.
Fotod: Tundmatu autor ja Taimo Tammik. Ilmus Maalehes.