Raamatu „Gunnar Aarma. Täiesti vaba mees” (Kirjastus SE&JS) koostaja Ivar Tröner üteleb, et Gunnar Aarma eluatarkuse filosoofia on aidanud tuhandeid ja aitab tuhandeid ka täna.

Suured akadeemilise filosoofia küsimused: Mis on elu? Mis on elu mõte? Mis on kannatuse mõte? „Kuidas kannatustest õppida? … seda kõike käsiteleb Gunnar Aarma oma elutarkusest lähtuvalt ja tänu sellele jõuab see inimestele, lugejatele ligemale, kui akadeemiline samade küsimuste käsitlus. Gunnar Aarma lähenemine elule on heatahtlik ja inimest arvestav. Raamat „Täiesti vaba mees” annab lugejale Gunnar Aarma mõtteloolise kontsentraadi.

Elutarkuse filosoofia

Küsisin raamatu koostajalt Ivar Trönerilt, kuhu ta filosoofide hulga paigutab Gunnar Aarma? „Gunnar Aarma võib paigutada elutarkuse filosoofide hulka. Kindlasti ei esinda ta akadeemilist filosoofiat. Kasutamegi mõistet elutarkuse filosoof.

Maailmas tuntakse elutarkuse filosoofina näiteks Artur Schopenhauerit (Näiteks on Schopenhauer öelnud: „Keskmine inimene on mures selle üle, kuidas aega surnuks lüüa, andekas inimene püüab aega ära kasutada.”MM).”

Gunnar Aarma oli mees, kes andis elutarka nõu. Tema keskseteks mõisteteks on elu ja kogemus. Nende seosed.

Eestlaste lugu

See raamat on Gunnar Aarma raamat ja raamat Gunnar Aarmast. Selle raamatu tähtsus on ka sellest, et ta annab konkreetsete elusündmust kaudu edasi eestlaste suurt lugu. Ja selles on omamoodi ellujäämisfilosoofia. Ellujäämisfilosoofia mis aitas ka siis kui käes olid väha rasked ajad.

„Gunnar Aarma on üks esimesi, kes Eestis algatas individuaalse mälutöö. Tema juures käis tuhandeid inimesi, oma küsimustega. Käisid sellel ajal kui meil ei räägitud veel küüditamisest avalikult. Siberi teemad ja kuidas see mõjutas põlvkondi.

Gunnar Aarma oli üks esimesi, kes üldse sellist mälutööd tegi individuaalsel tasemel.” Teemat tõesti ei käsitlenud psühholoogid ega psühhiaatrid. Peab lisama et see kõik algas juba läinud sajandi seitsmekümnendatel aastatel.

Ivar Tröner selgitab, et jutuks olev raamat on ka mälulooline dokument. Ta sõnul on imeline see kuidas Aarma suutis rasketest asjadest rääkida ja kirjutada elujaatava optimismiga. Koostaja arvan, et see eluoptimism teeb selle raamatu täna väga ajakohaseks.

Vaimsuse probleem

„Kui me siin hädaldame ja oleme pessimistlikud, räägime vaimse tervise probleemidest… Gunnar Aarma ei rääkinud kunagi vaimse tervise probleemidest, ta rääkis vaimsuse probleemist.

Kui inimesed lakkavad vaimset tööd tegemast, lakkavad vaimsete küsimuste üle arutamast, siis nad ongi vaimselt haiged.” mõtiskleb Tröner aarmale toetudes.

Gunnar Aarma elutarkused on ajatud. Ta tarkus aitab ka neid inimesi, kes ei orienteeru akadeemilises filosoofias. Teatud mõttes on ta tšehhovlik autor, kes aitab küsida suuri küsimusi väikse inimes argipäevas.

Ivar Tröner: „Aarma oli võrratu vestleja ja ilmselt tuleb tõdeda, et just vestluskunst oli ees tema kirjutamise oskusest ja tahtmises. Ta oli vaieldamatult meisterlik oma saatusest jutustaja. Siin ei saa unustada ka seda kuidas ta suutis ise endas luua suure isiksuse, kellel oli inimestele, kes temaga kokku puutusid tõeline mõju.”

See mõju kestab ka täna, on raamatu koostaja veendunud. „Gunnar Aarma elukäik näitab kuidas isiksus võib enese tööga jõuda väga kõrgetele filosoofilistele mõttetasanditele.”

***

Raamat on pühendatud Jüri Aarma mälestusele. Lugeja leiab raamatust lisaks paljule muule ka Jaak Lõhmuse 1996.aastal Gunnar Aarmaga tehtud huvitava eluloointervjuu. Raamatus on Heljo Aarmaa mälukillud, on perekonna kirjavahetus aastatest 1943-1955, on Gunnar Aarma mõttevarmu…