Kliendist kodanikuks saamine omal maal… On see enam võimalik? Kodanikul on õigused, klient peab kõik ise kinni maksma. Ka valitsejate lolluse.
Meid on nüüd aastatega harjutatud, et lapsed on koolide jaoks kliendid, haiged on kliendid haiglate jaoks, politsei asi on pakkuda teenust… elu Eesti riigis on nagu laadal. Nüüd on käibesse tulnud ka see, et mina ja teie ka oleme kõik omavalitsuse kliendid. Kuulge sõbrad, ma elan siin! Loe edasi Kliendiks kantseliitlikus kaubamaja
Kalender käib meiega kaasas me telefonis ja arvutis. Ometi ilmub Eestis eestikeelseid erinevaid kalendreid sadu läbi ajaloo tuhandeid.
Käisin just kalendrist „Raplamaa 2017. Korvpalli ja pärimuskultuuri kalender” ajendatult elus esimest korda klubikorvpalli mängu vaatamas.
Loe edasi Kalendrikuumus ja Rapla korvpall
Peeter Volkonski soovitab: 
Soovitan vaadata aknast välja.
Lugeda lumeräitsakate kirju.
Ja kuulata tihaste teadaandeid
Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 99. sünnipäeval, 7. novembril kunagises Hans Heidemanni nimelises trükikojas (nüüd Vilde lokaal Tartu kesklinnas) esietendunud Peeter Volkonski lavastus „Kangelased” püüab mõista 100 aastat tagasi elanud noori kommuniste. Loe edasi Vasakpoolsed – mässajad, märtrid või kangelased
Jaak Alliku raamatu „Kihnu Jõnnist Savisaareni” alapealkirjaks võiks olla ka „Brežnevist Kersti Kaljulaiuni”. 
Ega ma oskagi seitsmekümne-aastaseks saanud Jaak Alliku kirjutatud isklikku kujunemislugu lühidalt teisiti iseloomustada kui raamatut, kus teljeks ta poole sajandi jooksul kirjutatud teatriarvustused ja lihaks luudel poliitika Nikita Hruštšovist Taavi Rõivaseni. Allik on hariduselt ajaloolane ja on elanud oma elu kultuuris. Loe edasi Jaak Alliku elulooraamat on kui me kultuuriajaloo õpik
viimane lehm oli Tsilla viimane koer oli Krants
jalad ees üle silla ennem Iida siis Ants
Jaan Kaplinski
Mulle ei anna rahu üks kaader Mart Kivastiku uuest mängufilmist „Õnn tuleb magades”. Kirjeldan: kaadri esiplaanil on sügisvärvis leinakase oks. Pisikese tellisehunniku otsa on visatud kaks kineskoobiga televiisorit. Selle ja lauahunniku taga on maja. Redel on toetatud eterniitkatuse viilule. Majal on üks aken. Selle akna all pingil istub vana, pika halli habemega mees. Loe edasi See kõik läheb maha
Peksame presidenti ei ole hea mäng. Kõlab nagu Edward Albee näidendi stseen, millel pealkiri „Kargame perenaist”. Pean silmas seda, kuidas on kallale mindud oma ametiaja lõpetanud Toomas Hendrik Ilvesele. Ja seda, kuidas presidendi ametiajal kostsid avaliku hukkamõistu piiksatused ja nüüd on käivitunud turmtuli. Kategooria „see ei ole ilus” on ära kadunud hoopis. Jajah, ka see, et nõrgemale liiga teha pole ilus. Loe edasi Me nägu ei kõla enam tuttavalt
