Kas nüüd ongi käes aeg, kus inimese oma tunnetus enam ei toimi? Või ei julge me seda enam usaldada, nutitelefon ja eneseabiõpik tunduvad targemad?
Kui hakkasid tulema uudised, kuidas me oma inimesed teiste põllus trambivad ja pilti teevad, mõtlesin oma isale. Ta vahel armastas rukkipõldu sisse minna. Olin üsna väike poiss, kui küsisin, miks ta nii teeb. Sellepeale ütles tema: „Põllumehe samm on põllule ramm.” Loe edasi Mesilased surevad… varem
Pärt Uusberg juhatab oma autorikontserti Rapla kirkus. Foto: Taimo Tammik
Rapla XXV kirikumuusikafestivali avakontsert 28. juunil kandis nime „Õhtu ilu”. See oli helilooja Pärt Uusbergi autoriplaadi esitlus.
Enne kontserti ütles helilooja isa Valter Uusberg, et esimese kirikumuusikafestivali ajal oli Pärt seitsmeaastane. Kulus vaid 25 aastat ja Rapla poisist on saanud mees, helilooja, koorijuht, oma autoriplaadi esitleja kodukirikus.
Regilaul ja kristlik dogmaatika Loe edasi Pärt Uusberg teel oma esimese sümfoonia poole
Kui vallavolikogu otsust tegi, olid nii Rapla linna, valla kui kohe ka maavanemata maakonna muusikud, koori- ja tantsujuhid, noor tantsu- ja laulurahvas Tallinnas peol. Mina lugesin sellel ajal Mats Traadi romaani „Puud olid, puud olid hellad velled”. Õhus oli sel hetkel, arvan, et kohe on ees uute kohalike omavalitsuste valimine. Uus pealinn kuulutatakse välja valla sünnipäeval 1. oktoobril, valida saab 15. oktoobril.
Arengukava muutub
Kui asjad on untsus, siis tuleb enamasti vabadust juurde anda. Minu vald muudab praegu arengukava, mis koostatud aastani 2025. Loe edasi Buldooser on asendunud ekskavaatoriga
„Jätke vihmavarjud koju ja heisake sinimustvalged rahvuslipud!” kutsuvad üles kohe ees oleva XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad. Üleskutse, kus argine ja ülev koos. Pidu, kus esinejad on vabas Eestis sündinud. Võib mõelda, et see pidu on enda taas rahvaks laulmise ja tantsimise koht.
Kõndisime hiljuti koos kolleegidega Lahemaal alla orgu jooksval metsarajal. Mõtlesin ringi ja taevasse vaadates mõistele pühakoda. Isegi Taevaskoda on meil ju olemas. Looduse loodud. Ja öeldakse: meil on laulu kaar. See kõik jääb me elukaarde sisse. Loe edasi Laulupidu jääb!
Kuklas tuksatab seda kirja pannes: ära kirjuta, see ei aita kedagi, see otsus on nüüd tehtud. Raske on valida, mis tähtis on. Õigemini, mis on tähtsaim. Kui meie oma kultuuriinimeste hääl oma riigis enam mitte midagi ei tähenda, siis kas mul on Raela Kuuris mõtet mõelda islami maailmavallutamisest, sellest, et maakera on ülerahvastatud, et üleilmastumine kaotab rahvused, et kusagil surevad inimesed janusse, või sellest, et mul tulevikus ehk avaneb võimalus rongiga Riiga või Berliini teatrisse sõita. Tuleb teha valikuid elus, ütleb sisemine hääl.
Küsin tänases lehes Vahur Laiapealt, kas teda ei häiri, et Afganistani vanglast pääsemine on talle palju toonud suuremat avalikku tähelepanu kui varasemad 30 dokumentaalfilmi. 80aastane dirigent Neeme Järvi ütles hiljuti, et elame kõige vaesemal ajal. Üha enam kuuleme jutte tehisintellektist. Keegi kusagil mõtleb varumaailma loomisest Marsil. Loe edasi Elu kuldses puuris
Suhtlesin sajandivahetuse paiku tuttava mustlasega. Kurjad keeled rääkisid, et ta kaupleb narkootikumidega, head keeled kõnelesid, et mees on mustlasparun. Mulle ta meelemürke ei pakkunud, isegi müügiks mitte.
Ühel varahommikul panin tähele, kuidas see mustlane oma lapsi mersuga kooli sõidutab. Mõne päeva pärast küsisin talt irooniliselt, kas paruni lastel ei kõlba bussiga sõita ja jala käia. Mees ei solvunud. Ta hoopis seletas, et tütred on ju mustlased: kui lähevad bussiga, siis kooli kunagi ja kuidagi ei jõua, sest mustlase veri ju kisub mujale. Mu kahtlustava pilgu peale kinnitas mees, et kui tüdrukud juba koolis on, siis õpivad. Loe edasi Mida rikkam põli, seda vaesem meel
