Rail Balticu trassi, kehakaamera küljes, Iklast Tallinna läbi matknud Hanna Samoson on muidugi kihvt tüdruk. See oli selge enne Marianne Kõrveri ja Levila raudteefilmi „Trail Baltic. Väljasõit rohelusse”.

Üsna selge oli mul enne tema rännakut ja selle interneti otseülekannet ka see, et megaraudtee ehitus kurnab me väikest Eestimaad. Kui lugesin, et Marianne Kõrveri film ei anna hinnangut, jäin mõtlema, milleks see hea on. Pärast filmi esilinastust märkasin seda kajastavatel fotodel Artur Talvikut. Kirjutasin talle ja ta ütles alguses napilt: „Hea film”. Seepeale tekkis huvi vaadata. Vaatasin ja veendusin, et n-ö positsioonitus teebki filmi hoopis eriti huvitavaks.

Selleks, et anda alljärgnevale kirjutisele sobilik atmosfäär, mõelge hetkeks gruusia vanasõnale, mis ütleb: lambad kartsid kogu elu hunti, ometi sõi nad ära karjus.

Mu meelest iseloomustab see ülalkirjutatud reaalsus üsna täpselt seda, mis juhtus me naaberriigis Venemaal.

Sõjasõnumid ei peaks ju tegelikult sünnipäeva tähistamise pidulikkusega kokku käima. Samas on me riigi sünnipäeva tähistamise üks tähtis osa ikka olnud sõjaväeparaad Vabaduse väljakul. Peab lisama, et me sõjaväge nimetatakse kaitseväeks.

ERSO, Eesti kontserdi ja Eesti Draamateatri äsja Estomia kontsertsaalis esietendunud „Macbeth” on rituaalne suurvorm, mille siht headuse võit kurjuse üle. Rituaalne teater on teatri läte. Ja tagantjärele tarkus, et lavastajad Tiit Ojasoo ja EneLiis Semper on sellise, võib öelda ka maagilise, teatri poole liikunud oma esimestest lavastustest peale.

Meil kõigil on oma rituaalne suhe maailmaga: kes kummardab merd, kes metsa, kes maad, kes Jumalat. Eestlastele on nüüdisaja tähtsaimaks rituaaliks saanud laulupidu. Otsapidi on sellega seotud mõte, et me laulsime end vabaks. Muusika mõjutab kõige rohkem inimese alateadvust.

Rapla Riinimanda koorid tähistasid 35. tegutsemisaastat konverentsi ja kontserdiga. Koori vilistlane, loodusemees Kristo Elias ütles konverentsi vestlusringis, kus kõne all loovus ja väärtused, et Rapla kultuuriline fenomen kogu Eesti mõistes tuleb ehk seda linnakest ümbritsevatest sooaurudest.

Kristo Eliase heatahtlik humoorikas iroonia juhtis konverentsi kuulajad tagasi selle esimese ettekande juurde, kus koori vilistlane, doktorist perearst Piret Rospu rääkis libameditsiinist ja sellest, miks see inimestes sellist tähelepanu pälvib. Üks põhjustest näiteks see, et libameditsiin pakub inimestele ühtekuuluvustunnet. Kummaline sarnasus muide tekkis ettekannet kuulates libameditsiini võidukäigu põhjuste analüüsi kuulates kooris laulmisega.