Rubriigiarhiiv: Monoloog

Tühermaa teevad tühjaks inimesed

 

 

“Tühermaa” lavastaja Eestis, Marat Gatsalov koos oma tütrega, pärast esietendust Viinistus. Mõned tunnid varem tappis hull Norras inimesi. Täna on selgunud, et kõige noorem hukkunu oli 14 aastane. Alljärgnev lugu ilmus ajalehes Nädaline teisipäeval 26.juulil.

 

Me siis sõitsime Viinistu poole, kui hull mõrtsukas Norras noori inimesi tappis. Väga öösel, kui olime vene kirjaniku Anna Jablonskaja näidendi „Tühermaa“ esietenduselt Raplas tagasi, ütlesid internetilehtede suured pealkirjad, et Norras… ma siis ei mõelnud veel.

Selle näidendi autor, mida tol õhtul Viinistu katlamajas mängiti, suri 24. jaanuaril 2011 Domodedovo lennujaama pommiplahvatuses. Kusjuures see vene Anna lendas Moskvasse vastu võtma auhinda oma näidendi eest. Anna Jablonskaja oli Vene uue draama liikumise vaimne juht ja jäi vaid 30aastaseks.

Kui aasta algul see pommiplahvatus maailma taas terrorismist Venemaal rääkima pani, mõtlesin – hullus liigub meile üha lähemale. Esimese hooga Norra katsumusest lugedes ma seda ei mõelnud. Laupäeval Võrtsjärve ääres Eesti jahimeeste seltsi suvepäevadel nende muretust pealt vaadates mõtlesin just Norrale ja meestele, kellel on relvad. Elus pilt ja kujutluspilt oli pehmelt väljendudes hirmutav.

Näidend „Tühermaa“ räägib mehest, kes peab ennast leegionäriks, roomlaseks. Ja leegionär tapab ja treenib, et teda ennast ei tapetaks. Tema meelest on võitlusoskus elu ja surma küsimus ja ta õpetab võitlema ka oma väikest poega. Tühermaa tähendab inimeste tekitatud vaimset vaakumit.

Loe edasi Tühermaa teevad tühjaks inimesed

Mõttedki muutusid pääsusulgedega ehitud nooliks…

 

Margus Kasterpalu, Saueaugu teatritalu peremees, kutsub kella helistades sõbrad esietendusele.

Tasandikkude helinad

Autor: Jaan Kruusvall

Lavastaja: Aleksander Eelmaa

Kunstnik: Liisi Eelmaa

Valguskunstnik: Priidu Adlas

Muusikaline kujundus: Jaak Jürisson

Mängivad: Kaie Mihkelson, Garmen Tabor, Tõnu Oja, Pääru Oja, Katariina Kabel

 

Esietendus: 14.juulil, Saueaugu Teatritalus Läänemaal, Martna vallas

(See lugu ilmus pisikeste toimetaja kohendustega ajalehes Postimees.)

 

Elu on ülekohtune, aga ometi elame, nuusutame tõrva ja värskete palkide lõhna, kuulame tasandikkude helinat, paneme tähele pääsukesi taeva all.

Jaan Kruusvalli näidendist ja sellest, kuidas see valus-habras, katkestusi täis elude lugu Saueaugul vaatajale jutustatakse, on raske rääkida. Igavik, üksinduse painav valu me sees ja mõttetuse rünnakud. Kuidas elada selle valuga ja olla õnnelik ning uskuda, et elu on targem kui inimesed?

Loe edasi Mõttedki muutusid pääsusulgedega ehitud nooliks…

Kuulsuste kaabudelt langeb tolmu

Gorki, H.G.Wells ja Mura, pärast surma Jänedal. Foto:Hendrik Toompere.

See lugu ilmus Postimehe lehes.

Jänedal peegeldub kadunud maailm. Vene kirjaniku Maksim Gorki kaabult pudeneb lavastuse alguse veel valguseta ruumis vaid tolmu. Meenub, et tolm, mis tõuseb taevani, jääb tolmuks ja kalliskivi poris on kalliskivi ikka.

Maria Ignatjevna Zakrevskaja-Bencendorff-Budberg, kirjanikud Maksim Gorki ja H. G. Well­s ja Tanja Bencendorff, hiljem Alexander ei ole keegi veel sadatki aastat surnud saanud olla ja ometi on nad unustatud. Ükski neist ei taha ka pärast surma seda tunnistada. Ometi on surnud Jänedal Pulli talli laval ehk elavamadki kui ainus elav tegelane ses lavastuses – eestlane.

 

Loe edasi Kuulsuste kaabudelt langeb tolmu

Vee ümber keerlev klassikaline rokenroll

See lugu ilmus 28.juuni ajalehes Postimees.

Elmo Nüganen lavastab ja tema õpilased mängivad Moliere’i näidendi «Scapini kelmused» Tallinna Linnateatri lavaaugus mereäärseks looks.
Teadupoolest kuulutas Euroopa kultuuripealinn Tallinn kunagi oma kultuuriaastat läbivaks ideeks «Mereäärsed lood». Vähemasti mõni päev tagasi ei viidanud spetsiaalsete mereäärsete lugude jutustamisele pealinna kallil koduleheküljel miski.

Loe edasi Vee ümber keerlev klassikaline rokenroll

Elu ja teater

 

Teatriprofessor Ingo Normet kirjutas raamatu “Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits” . Teatripraktik Jaan Tooming luges seda ja arvab.

Vana Grenztein kuulutas ammu : „ Õpi elust enesest, see on tõde igavest ! „ Seda nõuab ka Ingo Normet. Tahab saata näitlejahakatised tehasesse, välja joodikute juurde, kooli, poodi jne. , et õpilased hakkaksid „ loomulikult „ rääkima. Et nad oleksid eluliselt tõepärased. Nagu oleks „ elu „ kunst !!!

Loe edasi Elu ja teater

Saueaugu küüniustel on hinged, teatritalul hing

Saueaugu uued katused. Kurg ka seal üleval.


Margus Mikomägi

 

Kui Saueaugu teatritalu peremees Margus Kasterpalu on talu uueks saamise tööd detailideni üle vaadanud, ütleb ta, et õde ei annaks seda andeks, kui me tema juurde sööma ei läheks.

Tartus, linnakodus ootavad Margust kaks kaksikutest teatritalupoega. Tartu kodu on Saueaugust vähemalt kolme tunni sõidu kaugusel.

 

Sõnakõlksudki on päris

See, kuidas Marguse vanem õde Marju oma nooremat venda vaatab, võtab igasuguse kahtluse tõepoolest ta poleks andeks saanud õe juurde minemata jätmist. Kadedaks tegevalt ja eestlasliku varjamiseta näitab õde välja oma hoolimist ja tingimusteta armastust.

Kolm aastat tagasi rääkis Margus Kasterpalu Teatrikülgedel: „Isa küsis mult enne surma, et mis talust saab, mees? Oli siin talus tagatoas… Olin valmis mõelnud mõne vastuse. Ütlesin talle, et teeks teatrit, et ma muud ei oska. Ta esialgu arvas, et see on väga rumal jutt, saatis mu toast välja. Järgmine päev kutsus tagasi, et räägime lähemalt. Rääkisime. Mulle tundub, et isal on praegu hea meel.“

Nüüd on Margus Martna vallas teatritalu pidanud kümme aastat.

Loe edasi Saueaugu küüniustel on hinged, teatritalul hing