Autori Margus Mikomägi postitused

Valhalla taas aja vaimu püüdmas

Valhalla luuleteatri taastulemisel, 40 aastat hiljem, on peamine märksõna traagilisus. Raske on lavastuse „Siuru sügis” õnnestumise komponente edetabelisse panna, et mis parem ja mis kõige parem. Vahest siiski – minu meelest on määravaim see, et tänanegi trupp koosneb neist kunagistest Tartu üliõpilastest, kes läinud sajandi kaheksakümnendate lõpus vaimsust esiplaanile seadsid ja hiljem riigi taasiseseisvumise asjades tõsiselt kaasa rääkisid.

Linnuparve kolmnurk.

1985. aastal tõi Tartu tudengite luuleteater Valhalla lavale kirjandusrühmituse Siuru loo, millest aimdus toona nii magusat ja ohtlikku vabaduse hõngu. Äsja etendasid samad inimesed uut lugu „Siuru sügis“. Me ees laval olid nüüdseks tuntud tegijad, inimesed, kes Eesti riigi iseseisvuse taastamiseski kaasa rääkinud.

See sama lavastus näitlejate esituses oleks olnud, arvan sootuks teise energeetilise koega. Mu jaoks juhib lavastus „Siuru sügis” minevikku vaadates pilgu tänasesse ja hoiatab, et miski on me riigis läinud nii, et taas on oht ennast kaotada.

Loe edasi Valhalla taas aja vaimu püüdmas

Juozas Budraitis on suutnud ühendada elu, kus süda kuulub perele, hing kinole

PÖFFi elutööauhinna saanud leedulane Juozas Budraitis on mänginud üle kuuekümne aasta 120 filmis. Teatris oli ta näitleja vaid kuus aastat.

Lapsena tahtis Juozas Budraitis saada arstiks. Kirurgiks. Ta luges raamatuid sisehaiguste diagnostikast ja muudest haigustest. „Ma põdesin kõiki haigusi siis. Lugesin ja panin endale diagnoose. Kord, viieteistaastasena jalutasin koju läbi imeilusa pargi. Kaunis taevas, linnud laulsid. Ja mul oli parasjagu enda diagnoositud tuberkuloos. Minuga oli lõpp, poole aasta pärast olen surnud! Jõudsin koju ja rääkisin seda emale. Ema ütles seepeale, et põletan su meditsiiniraamatud ära, siis lõpevad kõik su haigused.”

Nüüd on Juoazas Budraitis 85aastane, on üliheas vaimses ja füüsilises vormis.

Te tutvus eestlastega algas 1966. aastal, kui tegite filmi „Tütarlaps mustas”?

Loe edasi Juozas Budraitis on suutnud ühendada elu, kus süda kuulub perele, hing kinole

Liepāja teater esindab Lätit 2026. aastal XXV taliolümpiamängude (Milano/Cortina d’Ampezzo) kultuuriolümpia programmis.

Hannes Korjuse tõlgitud uudis

XXV taliolümpiamängude kultuuriolümpia raames etendub Milanos Liepāja teatri lavastus “Läti raketid” (originaalpealkiri: Latviešu raķetes).

„Läti raketid“ lavastas Regnārs Vaivars, žanrimääratlus – dokumentaalne kangelaseepos, aluseks 21 intervjuud bobisõiduspetsidega. „Läti raketid“ jutustab oma loo Läti bobispordist, bobisõidu algusest 1980. aastatel. “Läti raketid” etendub 7. veebruaril 2026. aastal kell 18.00 Milanos Teatro Lirico Giorgio Gaberis, vaid päev pärast olümpiamängude avatseremooniat.

Loe edasi Liepāja teater esindab Lätit 2026. aastal XXV taliolümpiamängude (Milano/Cortina d’Ampezzo) kultuuriolümpia programmis.

Mari-Liis Lill: Minu jaoks muutus kujundiks see, et pressikonverentsil vähemalt üks mees nutab

Vastab „Kindrali” filmi vaadanud, dokumentaallavastustega Eesti teatris tuntuks saanud Mari-Liis Lill.

Mis pilguga sa vaatasid dokfilmi „Kindral”, kas sinus lõi välja dokumentaalteatri tegija?

Ma vaatasin filmi suure huviga. Olin nende sündmustega ju lihtsa lehelugeja tasandil kursis, aga minu jaoks olid põnevamad just need detailsemad ja isiklikumad sissevaated – mida rääkis Piret Niglas oma mõtetest ja tunnetest noorsportlasena, kes oli sunnitud keelatud ainete maailma sisenema, samuti Mati Alaveri päevikud – kuidas liikus tema mõte siis, kui asjad olid juba avalikuks tulnud. 

Loe edasi Mari-Liis Lill: Minu jaoks muutus kujundiks see, et pressikonverentsil vähemalt üks mees nutab

Mis väge juhtis „Kindrali” Mati Alaver, suusatamise suurvõitude arhitekt?

Kuidas sai kogu rahvas niimoodi eksida? Eesti kuulsaima suusatreeneri Mati Alaveri päevikus, mis leiti läbiotsimisel pärast dopinguskandaali lahvatamist, on kirjutatud: „Suuremad valed tuleb üle vaadata.” Delfi Meedia dokfilm „Kindral” teeb seda põhjalikult.

Vaatamata sellele või ehk just sellepärast, et filmi režissöör Mihkel Ulkil, Delfi meedia loovjuhil on filmiharidus, on „Kindral” ajakirjaniku film. Ajakirjanike film, kui täpsem olla. Või vähemalt mina vaatasin seda nii, htlasi kui ajakirjanike ja jakirjnduse eneseanalüüsi.

Meisterlik montaaž

Loe edasi Mis väge juhtis „Kindrali” Mati Alaver, suusatamise suurvõitude arhitekt?