Autori Margus Mikomägi postitused

Alvis Hermanis lõppenud hooajast. (21.06.2023.)

Läti keelest tõlkis Hannes Korjus

Riia Uus Teater lõpetab täna (21.06.2023) oma 22/23 hooaja. Eile lõppesid Iisraelis, 1000-kohalises saalis, “Post Scriptum” külalisetendused (Jaffa Fest 2023 raames), täna õhtul etendub Riias “Žižek. Peterson”, mis hääletati Läti rahvusringhäälingu kultuurisaate “Kg kultūras” (Kultuurikilogramm) vaatajate poolt aasta parimaks lavastuseks.

Minu kui teatrijuhi resümee:

Loe edasi Alvis Hermanis lõppenud hooajast. (21.06.2023.)

ERSO on Eesti riik

Usun, et selle juurde, mida nimetatakse klassikaliseks muusikaks juhtas mind maailma esimene progerock ansambel Emerson, Lake & Palmer. Ma ei ole kindel, et nende plaat „Pildid näituselt”, mis tehtud Modest Mussurgski geniaalse heliteose järgi 1970.aastal kohe samal aastal meile Rapla keskkkooli raadiosõlme jõudis. Küll olen ikka elus imestanud seda rockmuusika fenomeni, et vaatamata raudsele eesriidel, tungis muusika sealt läbi hetkega.

Loe edasi ERSO on Eesti riik

Saueaugu „Meeletu” on teejuht kadunud koju

20 aastat tagasi kirjutatudja nüüd taas Saueaugul esietendunud näidend „Meeletu” kinnitas oma ärksuses, et Jaan Tätte on elav klassik. Tema näidend on ajaproovile vastu pidanud ja mõjub kui uus.

Üsna kindlasti on tegu õnnestumisega. Lisaks sellele, millest räägitakse, kuulub õnnestumise hulka see, kus mängitakse, ja muidugi see, kuidas mängitakse.

Loe edasi Saueaugu „Meeletu” on teejuht kadunud koju

Utoopiline kujutlusvõime kadunud – maailm on valmis

Oleviku mured on nii teravaks muutunud, et tulevikust justkui enam isegi ei mõelda. Utoopiline kujutlusvõime on mandunud.

Utoopia on igatsus parema maailma järele. Utoopia peaks meid viima sinna maailma, kus on olemas kõik see, mis meil olevikus puudu on.

Kui igatsus on suur – ja ma ei pea siin silmas suuremat autot ja maja – aitaks see ühiskonda edasi viia. Ärge siin nüüd kohe valesti aru saage, et parem auto ja suurem maja edasiviivate igatsuste alla ei liigitu. Samas kipub ju nii olema, et siis, kui saad endale neid lubada, on lapsed juba enda autodest ja majadest unistama hakanud. Soov saada vaimult suuremaks kipub hetkel küll pigem kestlikult kahanema.

Loe edasi Utoopiline kujutlusvõime kadunud – maailm on valmis

Elud täis kognitiivset dissonantsi

Lavastaja Merle Karusoo ütles, enne „Kes ma olen?” esietendust, et palub seda mida näeme ja kuuleme, vaadata kui esitlust, mitte kui lavastust. Etendus, esitlus vaadatud, ei lasknud mind lahti mõte, et kui see polnud lavastus, siis kuidas nimetada seda, mida olen vaadanud me teatrites aastakümmneid?

Mu ajakirjanikust sõber kui talle seda Merle Karusoo esitluse ja lavastuse mõtet vahendasin tõdes ilma asjasse süvenemata, et see on nüüd küll eputamise kõrgem klass. Merle Karusoo ja edev? Kirjutasin: „Merle ei ole eputis.”. Sõber vastas: „Teatris ja mitteeputis?”.

Ütlesin, et kogu teatrile edevusesildi külgeriputamine on liiga lihtsustatud mõtlemise vili. Edev Aarne Üksküla? Sõber oli lõpuks minuga nõus, et päris asju tehakse siin ilmas ikka sisemisest sunnist.

Loe edasi Elud täis kognitiivset dissonantsi

Botaanik Toomas Kukk: põllutöö peaks olema natukene lohakas

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja, taimeteadlane Toomas Kukk ütleb, et meil tuleb puukide ja sääskedega hakkama saada. Tuleb hoida mitmekesisust, igal ebameeldivalgi liigil on looduses oma väärtus ja koht olemas.

Ma loen igal aastal, kuidas muruniitmine aitab puukide vastu. Toomas Kukk muigab seepeale ja räägib loo ülikoolis botaanikat õppivatest tudengitest, kes keelduvad puugihirmus metsaäärseid taimi määramast.

Räägin Toomasele loo, kuidas Juhan Ulfsaki lavastuses „Teoreem” on muruniiduk tehtud heaolu näitajaks. „Pigem jah on muruniiduk staatusesümbol,” on Toomas Kukk nõus. Ta ütleb et muru niitmise juured pärinevad sellest ajast, kui meil olid baltisaksa mõisnikud, kes võisid endale lubada, et pargis on muru niidetud. Muidu niideti ju selleks, et heina saada. Oli praktiline vajadus. „Mõisnik sai mõelda, et lasen hektari ühtlaseks niita, et oleks ilus vaadata. Ma kahtlustan jah, et see ulatub sinna aega tagasi. Sa saad näidata teistele, et oled jõukas mees, tühja sellest heinast,” arvab botaanik.

Hirm, et liigirikkus kaob, on globaalne. Kas märkad seda kadumist ka oma välitõid tehes Eestimaal?

Alati küsitakse, mis taimed meil on ära kadunud. Seda on raske öelda, päris selliseid õieti ei olegi. Aga on liike, mille leiukohti oli varem 80, nüüd on 8. Kaitstavate taimede seisundit jälgitakse ja nendega tegeletakse.

Loe edasi Botaanik Toomas Kukk: põllutöö peaks olema natukene lohakas