Kammerkoor Head ööd, vend laulab Eestimaast. Maaleht palus noortel lauljatel oma tundeid sõnastada.
Raplas pühapäeval antud kontserdil „Mu isamaa on minu arm” kõlasid lauldud koorilaulud uuena. Nõnda, et pähe tekkis klišeelikki mõte uusärkamisest. Noored laulsid võltspaatoseta ja pealesuruva fanatismita. Mõte sai hääleks ja sõnaks seestpoolt ja oli veendumusest kantud. Näiteks laulsid nad elusaks Ester Mägi laulu A.H. Tammsaare tekstile, „Mõtiskluse”, kus sõnad: „Ikka kannatab kuskil keegi, kui sünnib õnn.”
Kogu maailmas on täna selline aeg, kus sunnitakse pooli valima ja kuulutatakse: kui sa ei ole meiega, siis oled meie vastu. Head ööd, vend ütles puhtuse ja armastuse sõnumi välja vigurdamata, targalt, puhta ilusa mitmehäälsusega, ausalt. Klassika sai 21. sajandi tunnetuse ja hääle. Sellise, mis ehk metsades aastasadu alles hoitud ja tihti linna loosungitele ei satu. Just see koor avab kuulajate tunnetemaailma argipäeva halluses roostetanud keeled. Selle koori esinemisi kannab aja tuks.

Sõnastusi
•Bass: Armastada eestlasi. „Mõtisklen keset Tallinna kesklinna. Väljas on kõik ühtlaselt helehall. Ainukesi värve sellesse monotoonsesse talvepäeva lisavad Stockmanni kulunud telliskivisein ning väsimatult reklaame vahetav ekraan tänavanurgal. See kõik tundub nii tüütu. Nii igav. Ja ometi ei loe see mitte vähimatki.
See sein ei tea, et ta seisab keset Eesti Vabariigi pealinna. Need ilusalongide reklaamklipid ei tea, et varsti on Eesti sünnipäev. Inimesed teavad. Inimesed on need, kes määravad kogu riigi ja rahvuse identiteedi. Mitte ilm, mitte infrastruktuur.
Armastada Eestit tähendab minu jaoks armastada teisi eestlasi. Ja kuigi me seda välja ei näita, siis hinges ja mõtetes armastavad kõik eestlased üksteist.
Ja mis oleks keel ilma inimesteta? Vaid mõttetud reeglid häälikute väänamiseks. Inimesed annavad keelele ilu ja elu ning kannavad edasi selles peituvaid sõnumeid läbi laulu ja kõne. Ja just vabariigi sünnipäeva puhul ei tohiks kooril, kes muidu laulab ehk veidi kodumaast kaugemaid laule, olla häbi laulda “kulunud” klassikuid.”
Eerik Robert Ots, bass (21), „Töötan Nordea pangas ja ametinimetus on keeruliselt ingliskeelne “processing specialist”, aga eesti keeles oleks see vist lihtsamini “laenulepingute spetsialist”.

•Sopran ja alt: sündida eestlaseks. „Armastada Eestit on viimasel ajal vahepeal kohutavalt raske, mõeldes kõigele, mis hetkel meie ümber toimub. Kuid minu Eesti on minu ajalugu, minu kodu, perekond ja sõbrad ‒ siis tuleb see armastus ja tänulikkus kergelt. Armastada Eestit tähendab olla tänulik selle eest, mis siin on ‒ need inimesed ja see keskkond.
Saatus – ma olen sündinud eestlasena ja kasvanud siin, Eestis. See on keel, mida on rääkinud minu vanemad, vanavanemad ja enamik minu esivanematest ning see on osa minu identiteedist, minu DNAst. Eesti keel on keel, mis peegeldab minu hinge ja olemust kõige paremini. Seepärast ma ei näegi põhjust, miks peaksin laulma täna mingis muus keeles. Meie koori need kontserdid on minu jaoks tänuavaldused Eestile – maale, loodusele, inimestele.”
Kristiina Veerde, alt (23), õpib kultuurikorraldust.
„Eestis olen ma kodus. Ma tunnen, et kuulun siia ja ma tahan siin olla. Eesti keeles suheldes suudan ma end kõige paremini väljendada ning siin mõistetakse mind. Päikest!”
Haldi Küla, sopran (21), õpib majandusarvestust.

•Tenor: eesti keele kood on ausus. „Miks olen siin ja laulan eesti keeles? Olen siin, sest ajapikku olen selgemini õppinud tunnetama tõelisemat kohalolu. Armastust selle maa vastu, mida kutsutakse Eestiks. Selline tunnetus avab selle koha tõelise potentsiaali minu jaoks – kaude on see võrreldav emaarmastusega. Ema näeb oma lapses lõputut potentsiaali ning usub täielikult ja tingimusteta selle potentsiaali realiseerumise võimalikkusse.
Suhtes Maaga olen muidugi mina pigem laps ja tema ema rollis. Seni pole mul olnud võimalust elada kuskil mujal piisavalt kaua, et öelda, kas ka võõrsil olles sama tunneksin.
Osalesin kord filmirežissööride töötoas, mille õpetajaks oli Londoni filmikooli õppejõud. Ühel hetkel ta proovis hääldada ühte eestikeelset sõna ja ei saanud hakkama. Palus meil selgitada, kuidas seda sõna korrektselt hääldada. Meie ühine soovitus talle oli, et häälda kõiki tähti nii nagu nad on, ilma tähe kõla moonutamata. Siis saad kokku enam-vähem täpse häälduse. See õppejõud ütles, et ahah, ma vist mõistan ja proovis seda soovitust rakendada – tulemuseks oli peaaegu perfektne eestikeelne hääldus.
Tol hetkel ma mõistsin, et eesti keeles on peidus mingi maagiline ausus. See on me keelde kodeeritud – ausus. Ausad tähed! Järelikult peab olema seesama ausus ka keeleloojate ja kõnelejate meeltes. Ainuüksi sellesama aususe olemasolu tunnetamine paneb mind tahtma rääkida ja laulda just selles keeles.
Mulle tundub, et eestlane pole ise veel mõistnud oma emakeele täit potentsiaali ning kulutab seda liialt iroonia, sarkasmi ja sapisuse väljendamiseks. Selle ilu asemel, et olla aus oma keele, meele, kodumaa, kaasmaalaste ja iseenda vastu.
Ausust sisaldavas keeles väljendatud ausus võimendub mitmekordselt, soodustades suuremat mõistmist, seega ka ligimesearmastust ja armastust oma kodumaa vastu.”
Raigo Saariste, tenor (31), ettevõtja ja filmirežissöör

•Sopran: lihtsus on ilus. „Ma ütlen lühidalt ja otse südamest. Ma olen patrioot ja mulle meeldib mu kodumaa selles oma lihtsuses ja ilus. Eelkõige vaikuses, mis siin sünnib. Palju reisides ja teiselt poolt piiri näeb alati seda, mis sul on, teistmoodi. Siis hakkad seda järjest enam hindama ja armastama. Nii kodu kui keelt ja oma rahvast.”
Liisi Mänd, sopran (22), büroojuht firmas, mis pakub Norras ehitusteenuseid.

•Koorijuht: Eesti peegeldub muusikas
„Armastan Eestimaa loodust, Eestimaa aastaaegade vaheldumist – erinevaid meeleolusid, mis neist kumab. Julgen tõesti öelda, et armastan, sest tunnen ikka ja jälle Eestimaa loodusest sügavat rõõmu, mis laeb mu vaimu. Hingelähedane on ka eesti keel oma kõlalt. Heliloojana on suur rõõm avada eesti keele ilu ja Eestimaa kargeid maastikke läbi koorimuusika, kuna koorimuusikas on võimalik anda edasi väga erinevaid meelolusid, väljendada erinevaid koloriite. Nii et õnneks olen leidnud väljundi, kuidas oma armastust väljendada – peegeldada seda läbi eesti luuletajate tekstide muusikas!”
Pärt Uusberg (29), helilooja ja koorijuht

Lavastatud laulud
Ja ei midagi võltsi sõnadest moodustuvates mõtetes. Tundub ju üsna uskumatu. Olen ikka mõelnud kirjutatud loost kui lavastusest. Lavastusest, kus on tunded, eri varjundid, rütmid ja pausid. Head ööd, vend koori tean nende sünnist saati, vahest just sellepärast, et koor sündis teatris ja laulis oma esimesed laulud lavastuses. Olen ka heast laulust, mis tahes zanris, mõelnud nagu lavastusest. Kontsert koosneb enamasti erinevatest lauludest, aga ka neil on omavaheline side, ülevus hingepuudutuseni ja üleminekud. Hälin ja raev, vaikus ja naer. Sellel kooril on palju erinevaid nägusid, vahetuvad vorme, toonid, meeleolud võimsa forte ja vaikusena mõjuva piano vahel. Ja alati on selles, mis koor laulab, sisu. Sisu saab olla ainult aus ja see ongi nii jäänud algusest peale. Kuidagi ma usun, et professionaalsus laulmises ja kõiges muus on saavutatav järjekindla harjutamisega. Samas ei pruugi seda õpitut saata publiku puudutuse jäljega kestev täiuslikkuse poole liikumine. Head ööd, vend kogukonnal on tunnetusliku maailmaga vedanud. Miskipärast mõtlen neist täna kirjutades, et ootan ära aja, kui nad teevad kontserdi Eesti naljalauludest. Head Eestit!

Lisad:
Ott Kartau – Von Krahli teatri näitleja, kooris bass:

Raamat: Jim Ashilevi “Kehade Mets”
Film: Quentin Tarantino “The Hateful Eight”
Näitus: Ryoji Ikeda. supersümmeetria
Kõik selles nimekirjas nähtu või loetu on tekitanud minus mingi tugeva tunde. See vist ongi see, mida ma kunstis otsin. Tunnet.
Mõnikord midagi vaadates või kuulates saad aru teose mõttest või idee taotlusest, aga ometi jääb asi ise kuidagi kaugeks. Ülalnimetatud aga mõjusid mulle kuidagi otse ja tõmbasid mind enda võlumaailmadesse.

Kammerkoor Head Ööd, Vend sündis Uku Uusbergi diplomilavastuste ajal 2008. aasta kevadel. Pärt Uusbeg kutsus venna palvel lavastuse osaks kokku projektikoori. Pärast viimase etenduse lõppu ei olnud kooslaulmise vaim kadunud ja otsustati jätkata koorina. Võtmeisikuks oli Pärt Uusberg ja kutsutud olid ta koorilauluhuvilised sõbrad Raplast, Kuusalust, Viljandist ja Tallinnast.
Koor on olnud helilooja Uusbergile omalaadne loominguline laboratoorium.
2009. aastal salvestati helikandja “Siis vaikivad kõik mõtted”, millel kõlab eranditult Pärt Uusbergi koorilooming.
2013. aastal sai koor rahvusvahelise koorifestivali Tallinn Grand Prix, samal aastal ilmus nende teine heliplaat „Õhtul”.
2012. aastast teeb koor koostööd dirigent Külli Kiivetiga.