Olevik on hetk mineviku ja tuleviku vahel. Eesti rahvusringhääling tunnistas helilooja, koorijuhi ja viimase laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi (37) Aasta muusikuks 2023. Rambivalguses olijast kõnelevad ema, isa ja vennad.

Alustuseks üks isiklik pilt. Neliteist aastat tagasi tegi Pärt oma vastse kooriga Head Ööd, Vend proovi Albus, Kukenoosi viljakuivatis. Vaatasime seda pealt koos näitleja Aarne Ükskülaga. See, kuidas noor mees sidus proovis hääle ja füüsilise liikumise, ja see, kuidas noored lauljad tegevusele, mida Pärt siis ette näitas, pühendusid, selline Pärt üllatas ja jäi meelde. Harjutused tegid keskendunult kaasa ka õhtuse kontserdi Tarkus peategelased Tõnis Mägi ja Jarek Kasar.

Milline oli väike poiss Pärt Uusberg?

Ema Urve Uusberg psühholoog ja koorijuht:

Ta oli samasugune uudishimulik märkaja – märkas loodust, inimesi. Oli valdavalt rõõmus ja tegi nalja, teeb nüüdki, kui on pikemalt paigas kas kodus, suvelaagris, perekokkutulekul või reisil. On ja oli otsekohene ja julge oma arvamust väljendama.

Isa Valter Uusberg, kunstnik ja lavastaja, kultuurijuht:

Päris väikesena oli ta pisut kartlik poiss. Käisime tihti metsa all kõndimas ja meenub, et kõrged puud teda veidi heidutasid. Lausa vastu ei punninud ja majade vahele tagasi ei kippunud, aga puude suursugusust ilu vaatles ikka imetluse ja mõningase hirmuga.

Kokkupuuted muusikalise ruumi ja sealsete tehetega jõudsid temani päris varakult tänu koorijuhist emale, kes juba algklassides oli vennad Andero ja Uku koos klassikaaslastega regilaulu ja sealt koorilaulu juurde toonud.

Koorielust kujunes aastaid koos tegutsev noorte vaimne sõpruskond. Ema Urve kutsus seda poegadele „turvalise väärtusruumi loomiseks“. Loomulikult viibis aastaid selles ka Pärt.

Seda, et temast tingimata helilooja saab, ei paistnud esialgu kusagilt. Pigem oli seal muusika kõrval ka kunsti, teatrit, sporti. Samas pole selles ka midagi imelikku, et just see „väärtusturvaline“ kapsel aitas tal samm-sammult eneseusalduse ja esimeste heliloominguliste katsetusteni jõuda. Tuimemas seltskonnas poleks ta seda barjääri ehk ületanudki.

Keskmine vend Uku Uusberg, lavastaja:

Ta oli oma tugeva sisemise jõuga armas poiss ning on seda siiani. Puhtaimal kujul „käekõrval väike vend“. Ma olin talle kindlasti ka keeruline vend, aga meid väga ühendas mängimise kirg, nii legodega looming kui rollimängud ja ka sportimine, nii telekas kui ise tehes. Ta oli ju väga tubli kergejõustiklane ja jalgpallur.

Vanem vend Andero Uusberg, psühholoog:

Ma mäletan Pärti väikesena praegusele üpris sarnasena! Eks siin mängi rolli ka see, et inimesed jätkavad sageli esimestel kohtumistel välja kujunenud rollimustreid, nii ka meie Pärdiga.

Kas miski ennustas tema tänast karjääri helilooja ja laulupeo kunstilise juhina?

Ema Urve: Kui töökus ja pühendumine seda ennustab, siis küll. Ta karjääriinimene ei ole, pigem protsessile keskendunud, tunnustus on tulnud sellisel leebel moel ta ellu.

Isa Valter: Helilooming nõuab vist erilist töökust ja sisseelamise võimet, Pärdil olid need omadused juba lapsena olemas. Vahel (ja veel nüüdki) langes ta aga spordihuvi lõksu – jalgpalli EM ja MM-id, suusahüpped ja murdmaasõit. Kui ülekandeid ei toimunud, ehitas ta legodest hüppemäe ja lennutas näppude vahel erinevate riikide esindajaid mäest alla, mõõtis „õhulennud“ ja kandis tulemused tabelitesse, kus olid mäekangelaste nimed, lipud ja puha.

Vend Uku: Muusikasse sisenesime mõlemad samal aastal läbi trompeti, aga mina pidasin vastu ühe aasta, tema tänaseni. Minul puudus igasugune teadmine, et ta loob ise muusikat, kuni läksin 2008 tema kontserdile ja sain vapustuse. Selle alusel lõin lavastuse „Pea vahetus“, kus tema koorilaulud olid mu muusaks. Tema muusika on mu jaoks üks ürgseimalt puudutavamaid kunstivorme.

Vend Andero: Kindlasti toetuvad Pärdi tänased teod muu hulgas ka lapsepõlve kogemustele ja tegemistele. Musikaalsus läks meie kolme venna seas selgelt tõusvas joones näiteks. Aga tänast seisu ma ette muidugi ei kujutanud.

Palun räägi üks lugu elust, mis iseloomustab Pärti su jaoks ilmekalt?

Ema Urve: Kogesin oma elu esimest stand-uppi, kui Pärt oli 7-8 aastane ja me olime tagasiteel Saaremaa suvelaagrist. Buss oli täis eri vanuses lauljaid, Pärt tuli ette ja võttis mikrofoni (meil oli tagasiteel ikka vaba mikrofoni võimalus) ja hakkas pajatama, väga pikalt naerutas meid, olles kehastunud rolli, mille võttis kaasa laagri õhtustest etüüdidest. See oli nii mõjus ja veenev ja kõhklematu, väga naljakas ja ka sügav etendus Virtsust Raplani. Taolist mõjusust olen hoomanud ka edaspidi, kui talle juhtub avaliku sõna võimalus.

Vend Uku: Esimesena meenub mulle ikkagi temaga koos mängimise totaalsus, lõpuniminevus, hiljem koos tehtud kooliteater, kus tas avaldus väga eriline näitlejaanne, mis toimis vajadusel nii suure veendumusega, et muutus tohutult puudutavaks. Ta ei mänginud, vaid oli päriselt, nagu ilma filtrita. Kuid suutis seda korrata ja korrata ning terveks jääda. Sedasama oskust võib näha filmis „Klass“ kus ta kaasa mängis.

See on haruldane oskus oma vaimu kujutlusega juhtida ja minna totaalselt mängu sisse. Üks eriline näitlejatalent on nüüd justkui kaotsi läinud, aga ta loodud muusika näitab, et maailm on sellest pigem võitnud.

Vend Andero: Üks imetlusväärne tahk Pärdi juures on minu meelest see, et ta väljendub väga täpselt mitte ainult muusika, vaid ka sõnadega. Seda on näha tema intervjuudes, aga saab kogeda näiteks ka siis, kui sattuda ta käe alla laulma. Sellega seoses mulle meenudki üks talvine aeg, kui tulin juba täiskasvanuna Raplasse proovipäevale, et valmistuda Riinimanda kooride vilistlasena ema Urve ja kooride ühisjuubelil üles astuma. Ka Pärt juhatas sel kontserdil ja seega õpetas meile lugusid. See oli esimene kord, kui sain tema käe all laulda. Mulle väga meeldis, kuidas ta kasutas lugu õpetades harjutamise kõrval ka selgitusi. Et mida mingi fraas tervikus teeb, mis aitab lauljana mõista, miks dirigent meilt midagi küsib.

Aastal 2023. Urve, Uku, Pärt, Andero ja Valter.

Kui peaksid mõnele võõrale kirjeldama Pärdi loomingut, siis kuidas seda teeksid?

Ema Urve: Puudutav ja ehe, mingi sügav valu kumab iluks tema muusikas

Isa Valter: Pärdi muusika üks meeleolusid on minu meelest justkui läheneva hämaruse kirjeldus. Need on päeva teise poole valgusele omased rikkad varjundid koos taamal püsiva hämarusega. Ei ülearu kurb, ei ülearu lustiline, lihtsalt asjade seis teel ajast igavikku. Kunsti olemuse juurde kuulub võime tuletada meile meelde meie ajalikkust. Pärdil see õnnestub, ometi kumab sealt läbi kaugenev, ent püsiv signaal rahu ja ilu järele.

Vend Andero: Olen vahel mõelnud, kas minu teadustöö käekirjas on ka mingit sarnasust vendade Uku ja Pärdi loominguga. Nende tasemele ma näiteks jõudnud veel pole. Aga üks ühine mõõde on ehk puhtuse või lihtsuse otsingud. Ka teaduses kiputakse vahel kasutama keerulisemaid meetodeid või mudeleid, kui parasjagu kirjeldatav nähtus tegelikult vajab. Mulle meeldib, kui õnnestub seda vältida – väljenduda nii lihtsalt kui võimalik, seejuures asja tuuma kaotamata. Pärt oma muusikas ja Uku oma teatris taotlevad muu kõrval vist sama.

Vend Uku: Absoluutne alglooja (vaba modernismist ja strateegiast), kelle muusika sünnib päriselt ta südame siirusest. Minu jaoks on tänu sellele tema muusikas puhtad kohtumised jumalaga (kogu selle termini ambivalentsuses), ürgselt puudutav saladus, mis kutsub kuulajat kohtuma nähtamatuga, mis on kogu olemise jõud ja mõte ehk sünd, armastus ja surm.

Milline võiks olla Pärdi loominguline tulevik? Kirjutab rockooperi, sümfooniaid…?

Ema Urve: Ta üha enam kirjutab instrumentaalmuusikat. Õnnelik võib ta olla, hiljuti salvestas ansambel Eesti Sinfonietta tema keelpilliorkestrile kirjutatud muusika. Kaunis oli esitluskontsert Mustpeades, orkester mängis seistes kogu kava ja oli kargelt pühalik see tunne. Seda plaati üha kuulan, lisaks keelpillidele on seal ka löökpillikvartetile kirjutatud hõrk lugu „Sina“. Ma ei tea, kust seda CDd saab osta, kuid julgen soovitada neile, keda tema muusika paelub.

Soovin, et tal jätkuks inspiratsiooni luua suurvormilisi teoseid (viimatised mulle olulised teosed „Regiväli“ ja „Sina oled rahu rahusas“). Soovin näha seda päeva, kui temalt on tellitud sümfoonia, ka loodan kord olla ooperi või balleti esietendustel.

Isa Valter: Taban end mõttelt, et Pärdil on tükk tulevikku juba käes, ta on kujunemisjärgus, ent piisavalt valmis, et eneses kohe-kohe selgusele jõuda. Ta on saanud isaks, kirjutab muusikat, juhendab koore, õpetab – ühesõnaga kõnnib oma vajalikkuse tunnetamise loomulikku teed. See, millist muusikat ta heliloojana edaspidi välja pakub või ei paku või milliseks kujuneb tema koht meie muusikamaastikul, puudutab ju vaid asjatundjate kitsamat ringi, kuhu Pärt ise ka kuulub. Minule on oluline, et kõige selle juures säilitaks ta oma ereda arutlusvõime ega laseks tuhmuda talle omasel kaastundval meelel.

Vend Andero: Vahel Pärt arutleb selle üle, et millises doosis võiks tema elus olla instrumentaal- ja koorimuusika, millises helilooming ja dirigeerimine ja millises need eelnevad ja muusika õpetamine. Saan tema dilemmadest aru, sest tal tulevad kõik need asjad hämmastavalt hästi välja. Ma usun, et neist telgedest moodustatud ruumis ta ka edaspidi rõõmsalt liigub.

Vend Uku: Võiks olla täpselt, et venna tulevik on selline, nagu ta ise soovib, ning just neis vormides, mille suhtes tal on uudishimu. Vaba survest, et seitsmest noodist koosnevas kunstis oleks tarvis luua millestki muust lähtudes kui oma südame häälest ja kujutlusest. Loodan, et ta jaoks ei ammendu kunagi ka koorimuusika, sest see, kuidas ta loob sõnast lähtuvat muusikat, on mu arvates üks eraldi… ütleksin, et eesti keele pühamuid.

***

Rahvusringhäälingu järelkuulataval auhinna kätteandmise kontserdil ütles Pärt Uusberg ise, et elab praegu üks päev korraga ja et talle meeldiks rambivalguses viibimise asemel jalutada metsas. Saatejuht lõpetas intervjuu ja kuulutas välja kontserdi viimase laulu „Õhtu ilu”. Seepeale võttis dirigent Pärt mikrofoni enda kätte ja ütles: „Need on küll väga klassikalised tänusõnad, aga see tänu tuleb sügavalt südamest. Tahan tänada oma vanemaid. Kui oleks olemas tiitel aasta vanemad, siis minu meelest saaksid nemad selle igal aastal! Suur tänu toetamast.”

Eraldi: Aasta muusik 2023

Eesti Rahvusringhääling tunnustab Pärt Uusbergi panuse eest Eesti muusikakultuuri ning koostöö eest läbi aastate. Pärt Uusbergi heliloomingusse kuuluvad koorilaulud, suurvormid, filmimuusika ja instrumentaalpalad. Tal on silmapaistev side laulupidude traditsioonidega – Pärt Uusbergi loomingut on laulupidudel esitatud 2011. aastast, oma laulupeodirigendi debüüdi tegi ta 2019. aastal ja 2023. aastal oli Uusberg XIII noorte laulupeo “Püha on maa” kunstiline juht.

Ilmus Maalehes.