Alasti kuningatega ja lennukitega oleme harjunud

Pidutseti sellel suvel nii, nagu homset ei tuleks. Orientalist Haljand Udam on kirjutanud: „Demokraatia tahabki inimesi üksteisest mittesõltuvateks indiviidide karjaks muuta. Kõigile võrdsed õigused ja üldine kirjaoskus.”. Kas meid eristab vaid karnevalirüü?

Kinni püütud

Tallinn. Presidendi roosiaia vastuvõtul on reporter kinni püüdnud – nii ta ennast väljendab – tuntud kirjaniku ja selle tütre, kes jurist ja riigikohtunik. Kinni püüdnud selleks, et mesimagusalt küsida, kui palju raha nad kulutasid aiapeo riietele.

lmselgelt ei pööraks ma sellele stseenile, mis videodokumendina veebiavaruses olemas, mingit tähelepanu, kui neil poleks kaasas last. Jah, vanaema ja ema on kaasa kutsunud blondi poisi, kelle kohta ema ütleb juba noormees. Ja siis see noormees segab moe- ja rahajutule vahele, näitab sõrmega taevasse ja ütleb: „Emme, lennuk!” Ema ei tee lapsest välja ja jätkab, et ühel härrasmehel peab ülikond kapis olema. Selle jutu ajal püüab poiss ka vanaema tähelepanu lennukile juhtida, aga ka vanaema ei tee poisist ja lennukist välja. Ta on just hetk tagasi kavaldanud, öeldes, et ei ütle, kui odav tema erkroheline kostüüm on.

Loe edasi Alasti kuningatega ja lennukitega oleme harjunud

Kuidas me põllumees Tõnis Soopaluga päikselise päeval vilja võtsime ja maailma asju paika panime

Tõnis Soopalu (35) peab Jõgevamaal üksinda 280 hektari suurust teraviljatalu. Lisaks on ta aktiivne põllumajanduse tutvustaja sotsiaalmeedias. Instagramis on tal üle 11 000 jälgija. Suu ei paindu tõsist ja tarka meest suunamudijaks nimetama. Ta ise ütleb küll, et on enesekriitiline, aga teab, et maailmas on kümneid miljoneid suunamudijaid, kuid selliseid, nagu on tema, on ainult üks ja ta õpib leppima ka oma puudustega. „Peaasi, et inimesed minust aru saaksid ja mina neist.”

Alljärgnev on mu esimene päris põllumajanduslik kirjutis Maalehe kogu Maalehes töötatud aja jooksul. Minu isa oli agronoom. Tõnis on maatööd teinud lapsest peale – oma põllumehest isa kõrval. Intervjuu sündis kombainikabiinis.

Kas su isa ja ema on sinuga rahul?

Ma usun, et on, nad ju kõrvalt näevad, mida ma teen, millise huvi ja kirega. Mul on õde ka, omal alal edukas. Vanemad teavad, et me oleme valmis andma sellesse, mida teeme, 100% ja rohkemgi. Nad on meile oma töökusega olnud eeskujuks.

Loe edasi Kuidas me põllumees Tõnis Soopaluga päikselise päeval vilja võtsime ja maailma asju paika panime

Peeter Tammearu: näitleja on ju näitleja ka siis, kui ta ühiskonna eest peitu poeb

Kaanepildi juurde, Peeter Tammearu:Päris veider jah, et esimest ja viimast korda elus istusin Pirita jõel paadis umbes 56 aastat tagasi. Selsamal reisil näitas vanaema mulle ka tänaval möödunud meest ja sosistas: “Panso.” Mitu korda ütles. Mulle jäi see nimi meelde, kuju muidugi mitte. Või kellega tegu. Ja hämaras Toomkirikus olin jälle mina sosistanud: Hirmus! Lähme siit ära!

Peeter Tammearu sai 60aastaseks. Ta ütleb enda kohta, et on nüüd vabatahtlik lavastaja ja näitleja. Tammearu seni viimase, kuuekümnenda lavastuse kahe pileti eest pakuti mustal turul hiljuti 300 eurot. See tükk on suvekomöödiga.

Samas arutleb Peeter, et Johnny Depp – igavesti noor ja suur moonduja – on juba 61aastane ja ega ta saa ju enam noorte esimene number olla, ei saa ju… „Päris kiiresti läheb see aeg. Keskmaal ei tohi molutada. Alguses võid aega võtta ja lõpus, aga keskel tuleb jõledalt liduda. Muidu on niimoodi, et äkki on vanadus käes, ja siis selgub, et polegi midagi teinud. Ja kui sa selleks valmis pole… siis on hilja.”

Jaak Allik luges mu viimast, kindraliga tehtud intervjuud ja ütles, et tema ei mänginud lapsena sõjamänge. Ma vist isegi ütlesin talle, et ma ka mitte. Kui pärast mõtlema hakkasin, siis meenus, et mängisin ikka küll. Mis mänge sina lapsena mängisid?

Oot, kas nii alustadki? Mis plaan sul on, kuidas sa selle intervjuu üles ehitad?

Räägime, siis näed.

Muidugi mängisin sõjamänge. Aga need polnud jõumängud, massimängud, paari-kolmekesi sellised vaiksed luuramised ja ootamatud tabamised.

Loe edasi Peeter Tammearu: näitleja on ju näitleja ka siis, kui ta ühiskonna eest peitu poeb

Andrus Merilo: Ega sõjas ühtegi head otsust pole, on ainult halvad valikud

Kaitseväe juhataja, kindralmajor Andrus Merilo astus tegevteenistusse, sest nägi reklaami „Liitu meiega, näed maailma!”. See reklaam talle ei valetanud. Nüüd, kui Merilo ütleb, et iga päev käib töö selle nimel, et Eesti oleks paremini kaitstud, see mitte ainult ei kõla usutavalt, vaid annab kindlust.

Küsin kaitseväe juhatajalt, kuidas rääkida praegusest olukorrast nii, et see ei hirmutaks. „Hirmu külvamine pole kunagi olnud kaitseväe ega minu eesmärk. Hirmu tekitab teadmatus,” kõlab vastus.

Merilo jätkab: „Tuleme lihtsate asjade juurde – kõik me oleme tundnud hirmu eksami ees, aga kui oleme hästi õppinud, tunneme seda vähem. Hirm tuleb sellest, et me ei tea, mida oodata. Kui me oleme valmistunud, on hirmu vähem. Niisama on ka sõjahirmuga. Meeldib see meile või mitte, meie naaber on sõjaline agressor. Minu sõnum on väga lihtne: hirmu ei tohi tunda.”

Loe edasi Andrus Merilo: Ega sõjas ühtegi head otsust pole, on ainult halvad valikud

Vaiko Eplik: Muusika nõudlikule maitsele

Kaanepilt on tehtud Raplas, Riho Sibula toa avamisel, Vaiko on pildil koos Jaak Tuksamiga.

Muusik Vaiko Eplik on pannud oma tunnisele muusikasaatele Vikerraadios nimeks „Muusika nõudlikule maitsele” ja teeb siis autorisaateid nii, et esitab kõrgeid nõudmisi ennkõige endale. Ja tunnised saated saavad liiga kiiresti otsa. Tahaks veel kuulata. Jupiter annab võimaluse järelkuulamiseks.

Vaiko elustab unustatud vana, muusika kommenteeritud kuulamist. Ta räägib muusika elusaks ja muusikud samuti, kellest jutt. Ja see isiku ja muusika vahekord on Vaiko esituses hämmastavas tasakaalus. Ma julgen küll kasutada siin Epliku saadete iseloomustamiseks sõna intellektuaalsus.

Loe edasi Vaiko Eplik: Muusika nõudlikule maitsele