Anu Lamp luges enda tõlgitud näidendid ühel hommikul kokku ja sai neid viiskümmend.
Mitme aasta jooksul see sündis, Anu?
Alates 1989. aastast.
Mitmest keelest?
Näidendeid olen tõlkinud prantsuse ja inglise keelest. Lisaks olen tõlkinud artikleid, ka vene keelest, ja mõned raamatud.
Mis raamatud need on?
Donovan Bixley „Lugupidamisega Mozart“, Patsy Rodenburgi „Näitleja kõneleb“, Charlotte Chandleri „Ingrid“ ja üks eneseabiõpik.
Mille järgi sa valid, mida tõlkida, kuidas sa leiad tõlgitava näidendi?
Need ei ole alati minu otsitud, neid on mulle ka pakutud. On nii ja teisiti.
Kuidas ikkagi see teisiti on, näiteks miks sa tõlkisid just Peter Barnesi näidendi „Jumala narride vennaskond“? Mis sind võlus?
Barnesi teemad, huumor, aforistlik stiil, idealism. See, et ta näidendil puudus õnnelik lõpp. Ta tekst oli harjumuspäratu. Nagu inglased ise Barnesi kohta ütlevad: inglise teatri tunnustamatu geenius. Millest võib ju välja lugeda, et teda inglise lavadel eriti ei mängita.
