Viljandi kultuuriakadeemia Krahli kursuse näitlejate mängitud lavastuse Hedda Kableri  mehed on kui tänase päeva Eesti meeste ühiskondlik karikatuur.
Pisut külm ja kohati liiga paljutähenduslik lavastus. Lavastaja ja näitlejate õpetaja Mara Kimele on Ibseni tegelased piltlikult ses lavastuses kaheks jaganud. Andnud ühe osa kahe inimese kätte mängida. Kui noored näitlejad on kaks ühes olemist harjutanud ja see neil loomulikult välja tuleb, siis vaatajal on isiksuse kahestumisega vähemasti esialgu raske harjuda.
Ühet küljest on see õpetaja mõistlik mõtte anda oma õpilastele laval olemise aega ja näitlejatele osa mõistmise tööd. See nipp teenibki vist enam näitlejate koos ja kokkumängu treenimist kui näidendi ja lavastuse mõistmist.
Teisest küljest tegi see  näidendid tähendusliku jälgimise pisut liiga paksuks.  Liigne tähelepanu jagamine sunnib vaataja paratamtult sekeldama Raske oli aru saada, miks üht teksti ütleb üks, miks sama teksti kordab teine. Vaatajana jäi nähtud etenduses hingamisruumi pisut väheks. See hingamisruum oleks ehk aidanud mõista lavastaja ja ka kunstniku märgisüsteemi. Tundub, et ühe etenduse ühe hooga vaatamisest ei piisanud, et mõista.

Loe edasi Noorem Hedda, ehk vabaduse valusas valguses →

Küsid, mis maailmas muutunud on, mis mitte?

Enne surma haiglas olev Panso ütleb muu hulgas, et elule tuleb vastu naeratada, sest ega tema, siga, sulle niikuinii naeratama ei hakka.

Mälusillad

Merle Karusoo on kõigele muule heale lisaks pedagoog. Ta kannab noorele mehele – siin on tähtis, et «Panso» autor Paavo Piik on veel lavakoolis Elmo Nüganeni õpilane – kokku oma õpetaja kirjutatu ja ülekirjutatu.
Sünnib näidend, millesse muu hulgas on seotud see tarkus, mille omalt poolt lisab näidendi vormistaja, noor kultuuriilma siseneja. Ja siis hoopis teiste elu- ja teatrikogemustega lavastaja Karusoo peab vormistatud lavatekstist täpselt kinni. Arvestab tingimusteta.

Loe edasi Voldemar Panso viimane valss →

Priit Pedajase uuslavastuses „Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel“ Eesti Draamateatris on suure verise loo sees veel suuremad meeste sisse takerdunud elu lood.

Näidendi pealkiri ütleb vaatajatele loo lõpu ära. Kes viitsib, loeb kavast, et lugu on tõestisündinud, et juhtus 19. sajandil. Lugu ise oli hirmus siis, kui see juhtus. Mõttetutena näivate veretööde sagedus tänases maailmas on sellised lood tavalisteks kahandanud ja meie teadvusesse jõuavad nad jõuliselt ehk siis vaid, kui nad meid isiklikult puudutavad.

Läänemere veretöö lavastuse ja näidendi arhetüüpsed tegelased on nii meisterlikult mängitud, et see puudutab, ehk isegi iga meest.

Lavastuse alguses on pidu. Võetakse viina enne merele minekut, krabatakse naisi ja unistatakse. Õigemini unistavad nooremad, need, kelle elu veel ees. Hästi meie elu moodi on see näidendi alguse „idüll“. Aetakse asja. Väliselt ei ennusta miski hirmsat veretööd, ehkki….

Loe edasi Ka meestel on hing, ehk meheks olemise talumatu koorem →

Telliskivi loomelinnakus räägiti erinevatel teemadel. All paremas nurgas ooperilavastaja Neeme Kuningas.

Eesti Kultuuri Koja asutamise mõte tekkis kultuuriaarutelude käigus Telliskivi loomelinnakus 15.jaanuaril. Tänaseks on koja loomise toimkond jõudnud selleni, et on valmis saanud Koja põhikirja. Kultuurikoja asutamise koosolek on plaanis pidada 22. veebruaril kell 16.00 kinos “Sõprus”.

Teatritasku avaldab Telliskivi loomelinnakus räägitud juttude protokolli. Protokolli kirjutas töötubades räägitu üleskirjutuste põhjal kokku Ott Karulin.

Kokkuvõte kultuuri arutelust 15. jaanuaril 2011 Telliskivi Loomelinnakus

Sisukord:

1. Registreerunud kohalviibijate nimekiri.

2. Töötubade loetelu koos teemade algatajate, üleskirjutajate ja osalejatega.

3. Üheksa töötoa lühikokkuvõtted, kus toodud ära mainitud probleemid ning tehtud ettepanekud. Probleemide puhul on igale töötoale lähenetud puhtalt lehelt, seega pole kordusi välditud. Ettepanekud on numereeritud kõigi töötubade ulatuses.

4. Päeva lõpuarutelu otsused.

Kohal olid ja end kirja panid (registreerimise järjekorras):

Joonas Tartu, Priit Raud, Andrei Hvostov, Kaija Velmet, Madli Pesti, Marion Ründal, Triinu Sillaste, Hedi-Liis Toome, Kristiina Reidolv, Peeter Jalakas, Kaarel Oja, Herkko Labi, Ando Kiviberg, Marko Lõhmus, Anne-Ly Sova, Urmas Lennuk, Heigo Teder, Ott Karulin, Annika Vamper, Ragnar Siil, Tiia Sippol, Margus Mikomägi, Heidi Aadma, Raivo Põldmaa, Marika Goldman, Timo Steiner, Triinu Aron, Ivar Põllu, Jaak Sooäär, Jaanika Juhanson, Georg Poslawski, Hannes Tamjärv, Tiina Lokk, Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv, Allar Jõks, Jan Kaus, Eva Leemet, Ville Jehe, Teele Pehk, Toomas Kiho, Signe Kivi, Mart Meri, Jaak Allik, Ülar Mark, Heili Jõe, Dagmar Raudam, Neeme Kuningas, Asko Künnap, Margus Kasterpalu, Indrek Saar, Siim Rohtla.

Töötubade teemad, osalejad:

1. Kuidas saavutada Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulas sätestatu (eesti kultuuri igikestev säilimine)? Laste hääleõigus. Teema algataja Andrei Hvostov, üleskirjutaja Marion Ründal. Osalesid: Andrei Hvostov, Neeme Kuningas, Margus Mikomägi, Toomas Kiho.

2. Kuidas maksupoliitikaga aidata tõhusamalt väärtkultuuri nähtusi levitada? Kuidas tuua kultuuri raha juurde? Teemade algatajad Ando Kiviberg, Tiina Lokk, üleskirjutaja Hedi-Liis Toome. Osalesid: Ando Kiviberg, Tiina Lokk, Marko Lõhmus, Triinu Aron, Kaija Velmet, Jaak Allik, Ragnar Siil, Georg Poslawski, Siim Rohtlaan.

3. Kuidas kasvatada inimesi, kes oleksid loovad, targad, teatud väärtused paigas jne? Kuidas kasvatada ka “uut” kultuuriinimest (vt kõrgkoolid)? Teema algatajad Joonas Tartu, Jaanika Juhanson, üleskirjutaja Anne-Ly Sova. Osalesid: Joonas Tartu, Jaanika Juhanson, Heili Jõe, Priit Raud, Jan Kaus, Peeter Jalakas, Ville Jehe, Jaak Sooäär, Ivar Põllu, Hannes Tamjärv, Heigo Teder, Indrek Saar.

4. Miks (kujutav) kunst nii vähe kõnetab? Kuidas võimalikult laiemale eestlaskonnale selgeks teha, et kultuuril ja täisväärtuslikul elukeskkonnal on seosed? Millised need on? Teema algatajad Signe Kivi, Urmas Lennuk, üleskirjutajad Heidi Aadma, Triinu Sillaste. Osalesid Signe Kivi, Urmas Lennuk, Kristiina Reidolv, Raivo Põldmaa, Allar Jõks, Teele Pehk, Timo Steiner, Ülar Mark.

5. Kuidas eksportida eesti kultuuri? Teema algataja Dagmar Raudam, üleskirjutajad Annika Vamper, Marika Goldman. Osalesid: Kaarel Oja, Dagmar Raudam, Eva Leemet, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Ott Karulin, Karl Martin Sinijärv, Herkko Labi, Triinu Aron.

6. Kuidas teha nii, et loomeinimesed muutuksid jälle ühiskonna arvamusliidriteks äriinimeste ja poliitikute kõrval? Kuidas kaasata kultuuripoliitika tegemisse aktiivseid valdkonna eksperte? Teema algatajad Ville Jehe, Kaarel Oja, üleskirjutajad Tiia Sippol, Anne-Ly Sova. Osalesid: Ott Karulin, Urmas Lennuk, Dagmar Raudam, Mart Meri, Ragnar Siil, Heigo Teder, Teele Pehk, Kaarel Oja, Ando Kiviberg, Tiina Lokk, Marion Ründal.

7. Kuidas soodustada institutsioonidevälist kultuuri? Teema algatajad Priit Raud, Triinu Aron, üleskirjutaja Madli Pesti. Osalesid Priit Raud, Triinu Aron, Margus Kasterpalu, Ülar Mark, Ivar Põllu, Georg Poslawski, Jaanika Juhanson.

8. Mis on Eesti uued eesmärgid? Teema algataja Neeme Kuningas, üleskirjutajad Heidi Aadma, Triinu Sillaste. Osalesid Neeme Kuningas, Toomas Kiho, Marko Lõhmus, Kaija Velmet, Indrek Saar, Asko Künnap, Timo Steiner.

9. Kas on kunstirahvast ühendavaid probleeme või teemasid? Teema algataja Jaak Allik, üleskirjutajad Annika Vamper, Marika Goldman. Osalesid Jaak Allik, Peeter Jalakas, Ville Jehe, Kristiina Reidolv, Jan Kaus, Heili Jõe, Raivo Põldmaa, Margus Mikomägi, Andrei Hvostov.

Loe edasi Eesti Kultuuri Koda asutatakse 22. veebruaril →