Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2016

Monoloog

Minu Eesti: Mu ismaa on minu arm, jutumärkideta

Lisa kommentaar

HÖV

Kammerkoor Head ööd, vend laulab Eestimaast. Maaleht palus noortel lauljatel oma tundeid sõnastada.
Raplas pühapäeval antud kontserdil „Mu isamaa on minu arm” kõlasid lauldud koorilaulud uuena. Nõnda, et pähe tekkis klišeelikki mõte uusärkamisest. Noored laulsid võltspaatoseta ja pealesuruva fanatismita. Mõte sai hääleks ja sõnaks seestpoolt ja oli veendumusest kantud. Näiteks laulsid nad elusaks Ester Mägi laulu A.H. Tammsaare tekstile, „Mõtiskluse”, kus sõnad: „Ikka kannatab kuskil keegi, kui sünnib õnn.”
Kogu maailmas on täna selline aeg, kus sunnitakse pooli valima ja kuulutatakse: kui sa ei ole meiega, siis oled meie vastu. Head ööd, vend ütles puhtuse ja armastuse sõnumi välja vigurdamata, targalt, puhta ilusa mitmehäälsusega, ausalt. Klassika sai 21. sajandi tunnetuse ja hääle. Sellise, mis ehk metsades aastasadu alles hoitud ja tihti linna loosungitele ei satu. Just see koor avab kuulajate tunnetemaailma argipäeva halluses roostetanud keeled. Selle koori esinemisi kannab aja tuks. Loe edasi Minu Eesti: Mu ismaa on minu arm, jutumärkideta →

Määratlemata

Lavastaja oskus – lugeda seoseid

Lisa kommentaar

Elmo Valtus loeng

Kaks päeva pärast Linnateatri 50. sünnipäeva istub peanäitejuht Elmo Nüganen Raplamaal Kaereperes, Valtu seltsimajas. Saal on puupüsti täis, algab loeng „Lavastades Tammsaaret“.
Elmo Nüganen sätib publiku kuulamislainele sellega, et pakub oma kohta laua taga mikrofoni ees: „Annaksin heameelega selle koha ära. Oleksin teie seas ja kuulaksin seda, kellel on midagi öelda.” Publik on käes. Kõik kuulavad. Loe edasi Lavastaja oskus – lugeda seoseid →

Määratlemata

Nõukogude (s)ula-aja noorus Mati Undi fotodel

Lisa kommentaar

Fotonäitus “Fotograaf Mati Unt”

Näituse koostajad on Mati Undi fotokogu omanik ning Tallinna Linnateatri näitleja Kalju Orro ja fotograaf Siim Vahur, kujundaja Katre Rohumaa, tekstide koostaja-toimetaja Helen Männik.

Näitus jääb Linnateatri Panso saalis avatuks hooaja lõpuni.
Teatritark Lea Tormis ehk Lope de Tormis, nagu teda tänaseni kutsuvad 1990. aastate lõpus lavakoolis õppinud, libistab sõrmedega mööda Voldemar Panso portreebüsti põske ja ütleb vaikselt: „Palju õnne, Volli!”. Linnateatri lavaaugus peetakse 1 minuti pikkusi õnnitluskõnesid 50-aastasele teatrile. Linnateatri Panso saalis on Mati Undi fotonäitus.
Panso oli 37-aastane, kui asutas ja hakkas juhtima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit. Üheksa aasta pärast, 1966. aasta 13. veebruaril, nüüd 50 aastat tagasi esietendus uues teatris Panso lavastus „Otsustage meie üle, inimesed!”. Noorsooteater, tänase Linnateatri ema ja isa oli sündinud.
Juhan Viiding, Kersti Kreismann, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Vaino Vahing, Evald Hermaküla, Ingo Normet, Karin Raid, Arvo Valton, Hando Runnel, Jaak Allik, Jaak Kangilaski, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Johnny B Isotamm, Jaak Rähesoo, Madis Kõiv… põlvkond teatri juurde hoidnud inimesi Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Vahed ja vahemaad siis vist nii suured ei olnud kui täna. Aga ilmselt on see mu sellesama sulaaja sabast kaasa saadud idealism, mis nii mõtlema suunab. Lavaaugus õnnitlevad Linnateatrit Vanemuise näitlejad Külliki Saldre ja Aivar Tommingas.
P.E.Rummo1969_foto M UntLea Tormis vaatab ühte fotot ja ohkab üllatunult: „Nii noor! Juuksed Loe edasi Nõukogude (s)ula-aja noorus Mati Undi fotodel →

Monoloog

Komöödia kaks otsa

Lisa kommentaar

Rakvere teatris esietendus laupäeval vene, Eesti Draamateatris pühapäeval inglise komöödia.

Vene komöödias püstitatakse alevi väljaku ääres olevale tühermaale ausammas. See käivitab loo. Ausamba otsas seisev Kojamees on elus ja hakatuses ennast kangelaseks ei tunnista, ehkki teised talle ausammast nähes isegi salaluuraja sildi külge kleebivad. Kui on ausammas, siis järelikult on ka kangelastegu. Ausambaid püstitatakse kangelastele.
Inglise näidend pole tavaline üheplaaniline olude ja inimese nõrkuste väljanaermine. On traagilise tunnetusega kirjutatud lugu sellest, mis juhtub inimestega kui neil näiliselt kõik õnnelikuks olemiseks olemas on. Igal selle loo tegelasel on oma väline edu ja sisemise edutuse, ehk isegi avaliku õnne ja peidetud õnnetuse lugu elatud elu seljakotis. Loe edasi Komöödia kaks otsa →

Määratlemata,Monoloog

Kunst kuulub teatri(sse)le 2

Lisa kommentaar

Maalehe üleskutse maalida Eestimaad tõi taas meelde, kuidas kunst teatritesse koguneb. Selle võiks üleskirjutada.
Viimane teatriga seotud suur laemaal valmis 2012. aastal. Autor ja maalija Tõnis Saadoja. Maal on tänase NO99 teatri fuajees ja ilmselgelt seotud selle teatri ühe ideoloogi Eero Epneriga, kes on kunstiteadlane. Selle maali inspiratsiooniks on kunstniku sõnul Lahemaa mets, puud, maali stiili märgivad kunstiteadlased sõnaga „fotorealism”. Tundub tähendusrikas, et maja, mis nüüd teatrimajaks, kus suur laemaal, valmis ise 1947. aastal. Loe edasi Kunst kuulub teatri(sse)le 2 →