Palusin Linnateatri haldusjuhil Rain Raabelil iseloomustada uuenenud, nüüd korruste kaupa ka maa alla laienenud teatri tehnilist poolt.

Väga kaasaegsed seadmed

Mind ennast üllatas suure saali lava sügavus. Rain Raabeli sõnul on lava laius eeriide kohalt 19 m, lava sügavus aga 24 m ja seda saab veel paari meetri võrra suurendada. Lava kõrgus on pea 10 m ja pöördlava ketta läbimõõt 10 m (nagu Draamateatriski).

Sel laval on 24 mootoriga liigutatavat stanget, 5 valgussilda pluss 4 stanget külgedel ja 5 valgussilda külgedel, lisaks veel 6 valgussilda saalis. Kõik need lahendused on teistes suurtes teatrites juba ammu kasutusel, aga Linnateatris ei olnud varem ühtegi mootoriga liigutatavat stanget.

Rain Raabeli järgi on see teatri jaoks suur edasiminek ka selles mõttes, et uued seadmed on väga kaasaegsed. „Seadmed on Saksa lavatehnikafirmade Waagner-biro ja ASM toodang. Need on ülivaiksed, -täpsed ja kvaliteetsed.”

Rain Raabel juhtis tähelepanu ka sellele, et suure saali avalavastuses oli kasutusel puldiga juhitav (nagu näiteks puldiauto) lavaplatvorm, mida saab vajadusel meeter korda meeter tükkidest suurendada, et sinna peale ehitada eraldi lava, millega saab laval ringi sõita.

Eriline helisüsteem

Üldine pilt ongi, et kõikides teatrisaalides (neid on Linnateatril nüüd kokku kuus) on kogu lava-,valgus-, heli- ja videotehnika uus ning väga kaasaegne. Suures saalis, mustas saalis ja taevalaval on, nagu Rain Raabel rõhutas, kasutusel ühed vaiksemad liikuvpea-prožektorid.

Eriline on kolmes saalis kasutusel olev helisüsteem, mida täpsemalt nimetatakse objektipõhiseks ruumilise heli süsteemiks. „Filmihelis on sarnane süsteem kasutusel, kuid teatri- ja livehelinduses on see Eestis ainulaadne lahendus,” ütles Rain Raabel, lisades, et seni on piirdutud sarnaste süsteemide katsetustega.

Mille poolest uus süsteem tavapärasest ruumilise heli süsteemist erineb? Rain Raabeli järgi:

– See on palju mahukam. Saalis on rohkem kõlareid ja need katavad kõik suunad, kust heli võiks saalis kostuda.

– Lisaks nivoodele arvutab eraldiseisev protsessor reaalajas välja ka viiteajad kõlarite vahel – see imiteerib heli naturaalset levimist ruumis.

– Mikrofonidega võimendamisel on süsteemil andurid, mis jälgivad näitleja asukohta laval. Kui näitleja astub lavale vasakult, kostub heli vasakult; kui näitleja liigub üle lava, liigub heli temaga kaasa.

Rain Raabel lisas, et samasugust helisüsteemi võimekust üheski teises Eesti teatris seni veel ei ole..

Ilmua Maalehes. Pildistas Siim Vahur.