Etendus on lõppenud, elu mitte. Elus (paremalt) Tiit Ojasoo, Gert Raudsepp, Sergo Vares, Risto Kübar ja Jaak Prints, laval jutustaja, Rein Lang, Silver Meikar, Jürgen Ligi ja no ei tule selle niiditõmbaja nimi meelde, keda Jaak mängis.

 

Selle loo pealkiri on uusvanasõna. See öeldi maha NO teatris teisipäeva õhtul, kui teatritrupp mängis ette värske näidendi „Reformierakonna juhatuse koosolek“. Kirjutan etendusest, kuid illustreerin seda Rapla valla näitega, mis võiks vabalt olla näidendi järjelooks.

Kui Nädalises kirjutamist nuusutanud hea maapoiss Teet Teder mulle Õhtulehe reporterina NO aktsiooni ja me riigi olukorda kommenteerida palus, ütlesin talle, et NO teatriseltskond aitas pildistada elevanti.

Elevant on suur loom ja enamasti me pildile ei mahu. Pildile jäävad detailid. Silver Meikar ütles avalikult, et on reformiparteile raha annetanud nii, et isegi ei tea, kellelt see raha tuli.

NO teatri eelmisel etendusel Saku suurhallis, „Ühtse Eesti suurkogul” öeldi see sootuks mõjuvamalt välja näitleja Jaak Printsi juhitud valimiskoolis. „Rahapesusüsteem on hästi toimiv, tõhus, ja mis peamine, salajane. Keegi ei saa teada, kes on raha taga ja kellele erakond teene võlgu on,” rääkis Prints juba 2010.aastal avalikult. See mõjus, aga ei muutnud. Miks? Elevant oli ju tervikuna pildil ka pimedate jaoks.

Jah, siis ei teadnud ka need, kes KAPOt telefonide pealtkuulamises kahtlustavad kahtlustada, et tuleb keegi, kes oma nime, näo ja teoga seda tunnistab. Nii pagana kindlad oldi kaks aastat tagasi oma võimu ja raha jõus, et ei vaevutud isegi midagi varjama, muutma.

 

Anonüümne parteielevant

“Ühtse Eesti suurkogu” ja „Reformierakonna juhatuse koosoleku“ vahe on selles, et kui esimeses olid näitlejad poliitikute rollis oma nime all, siis nüüd olid tegelased personifitseeritud.

Kavalehel on tegelaste nimed kirjas, aga – need on jutumärkides. Siis nii: „Silver Meikar“ – Risto Kübar, „Jürgen Ligi“- Sergo Vares, „Kalev Lillo“ – Marika Vaarik… Kavalehel on ka lause, mida seal tavaliselt ei ole: „“Reformierakonna juhatuse koosolek“ põhineb tõestisündinud lool. Kõik kokkulangevused tegelike inimestega ja sündmustega on juhuslikud.“

Ühte autorinime kavalehel ei ole. Lavastuse, mis kahjuks oli teatrijuht Tiit Ojasoo sõnul ühekordne aktsioon, idee ja teostuse autorina on märgitud kollektiivsena Teater NO99.

 

Kättemaksujanu pumba juures

Ma ei osanud etendust vaadates karta tegijate pärast, sest nemad kartsid seda tehes oma riigi pärast, Eesti pärast.

Üks me parimaid teatritundjaid, sots ja riigikogulane Jaak Allik aga on targem, sest tal on võimu ligidal olemise kogemus ja seda mitte ainult taasiseseisvunud Eesti ajast. Tema siis mõtleb ja usub nõnda: „Mul oli tõsiselt hea meel Eesti teatri pärast ja Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Eero Epner ning näitlejad andsid ka pisut usku, et ühiskonnas võib ehk suhtumises poliitkasse midagi muutuma hakata.

Teades hästi, kui kättemaksujanulised ning pika vihaga on inimesed pumba juures, pean NO-teatri aktsiooni kodanikujulguse tipuks, mida minu silmad uues Eestis on näinud.

Laval Lillo, Keit Pentus ja Rain Roosimannus, elus Marika Vaarik, Mirtel Pohla ja  Eva Klements.

 

Olla praegu dissident pole kindlasti kergem kui vene ajal. Siis oli teada, mis võis juhtuda, ning kõnekäänd ütles, et Siberist kaugemale ju ei saadetud. Lõpupoole oli enamvähem teada ka piir, milleni võis minna arreteerimist kartmata.

Praegu pole muidugi veel arreteerimise hirmu (KAPO aastaraamatusse võid küll sattuda), kuid kättemaksuvahendid võivad olla hoopiski rafineeritumad. Neile muide etenduses seoses Silver Meikariga ka vihjati. Nii et poisid mängivad tulega ja au neile selle eest.“

 

Harri Õunapuu versus Alar Mutli

Kui meile öeldakse, et Rapla vallavanema Alar Mutli vahetab välja tema oma reformipartei, on tegemist formaalse tõega. Kõik, kes “mobiiltelefonist aku välja on võtnud”, kinnitavad, et Rapla vallavanema vahetamise taga on veteranpoliitik, vallavolikogu liige Harri Õunapuu. Miks, ei oska keegi vastata. „Mina su sünnitasin, mina su ka tapan,“ võiks see mees öelda. Ülejäänud ümberringi on pigem justkui nõutud.

Juba siis, kui me vallavanema mahavõtmise jutt algas, ei osanud keegi mingit põhjust öelda. Rääkisin siis Harri Õunapuuga ja sellest jutust jäi mind tänaseni segama ta ütlemine, et Kalle Pallingu taolisi noorreformikaid on täis kõik Eesti ministeeriumid. See poliitiku tõdemus oli öeldud selleks, et aru saaksin – Alar Mutli on liiga isepäine. Viisakalt öeldes, ei kipu ta rumalust kummardama, ei tee nägu, et lollus on tarkus ja lisaks mõtlemisele ütleb selle ka välja.

Pisut lihtsustatult: kui Rapla vald vajab riigilt raha, siis sõltub selle saamine sellest, kui palju on vallavanem lakkunud noorreformarite tagumikku. Nii lihtne see siis ongi.

Harri Õunapuu on otsustanud ses mängus niite tõmmata, aga tähelepanu ei taha – hea küll. Ent miks vaikib vallavolikogu, selle esimees Erlend Tammenurm ja mõned teised mehed, kellest tahaks lugu pidada? Mina ei tea. Me riiki võiks vee peal hoida omavalitsus, kuid kas sellestki on saanud vaid keskvalitsuse erakondlik käepikendus, millel sisulist mõju ei ole? Kui jah, siis tuleks see välja öelda. Mitte mängida lolli.

 

Kalle Toomet on Rapla uus vallavanem

Ma väga lootsin, et see on vaid kuulujutt, mida nüüd siin vahendan, aga kahjuks on mulle seda kinnitatud, ei ole ümber lükatud – jah, Kehtna vallavanem on nõus hakkama Rapla valda juhtima. Harri Õunapuu on vallavanema kohta käinud pakkumas mitmele, kuid kõik teised on keeldunud. Toomet, kes on samamoodi keskerakonna taustaga reformierakondlane nagu Õunapuugi, olla nõus.

Midagi sellist annab välja mõelda, kui välistada üks hoob – parteiline truualamlikkus. Alar Mutli ainus avalikult välja öeldud süüdistus on, et ta oli Rapla haigla sünnitusosakonna sulgemise otsuse poolt. No süüdi oli ta muidugi selles, et oma otsusest ei taganenud. Nüüd hakkab valda juhtima mees, kes on haigla nõukogu esimees, kelle juhtimisel kõik nii läks, nagu seesama partei ammu plaanis…

Ja Kehtna vallavanemaks saab noorreformar Kalle Pallingu soosik. (Mul on hästi meeles, kuidas reformierakonna ühel maakonnavisiidil Rain Rosimannus, keda ka NO etenduses partei kardinataguseks niiditõmbajaks mängiti, Kalle Pallingut välja õpetas.) Palling muide on see mees, kes on pandud vastutama parteis Rapla uue vallavanema paikapaneku eest. Pallingu sõber Karl Tamme on noormees, kes juhib praegu Kehtna vallavolikogu.

Siin on paslik teda tsiteerida. 2010. aastal põhjendas Karl Tamme Nädalisele, miks ta ei kandideeri riigikokku: „Ka minu üks eeskujusid, juhtiv poliitik Kristen Michael ütles, et proovi kohapeal kannad maha saada.“

Kristen Michael, tänane justiitsminister, on mees, kes musta erakonnaraha loo üks peategelasi.

Öelge mulle, et see kõik on vale ja ma olen õnnelikum.