Peeter Tammearu: Teater, elu kutse või kibe leib

 

2006. aasta märtsis vastas Teatrikülgede  küsimusele,  mis teater on, miks teater on, Ugala teatri juht Peeter Tammearu. See, mis täna sünnib Ugala teatris, on mage. Peetri kolm aastat tagasi sõnastatud mõtted ei ole. Need on pigem prohvetlikud mõtted. Lugege ja otsustage ise. Seda, kuidas Tammearu välja näeb seda juttu rääkides, vaata Tasku rubriigist Tegelased.

 

 

Peeter Tammearu, Ugala teatri juht 

 Mis teater on? Selle küsimuse esitas mulle endine näitleja ja praegune ajakirjanik. Või peaksin ütlema: näitleja ja ajakirjanik. Kas näitleja on elukutse või kutsumus? Elu kutse? Või kibe leib? Õnnelik saatus või nukker enesepiin? Kui näitleja tee kord lõpeb ja ajakirjaniku tee ees terendab, mis siis inimeses toimub? Kas näitleja kaob? Ja ajakirjanik asub kohe asemele? Mis jääb inimesest alles, tema sisse? Mäng? Teater?

Loe edasi Peeter Tammearu: Teater, elu kutse või kibe leib

Peeter Tammearu ja Ugala

Peeter Tammearu Teatrikülgedele mais 2007: “Mulle meeldib teatris vabadus, see, et ma saan aeg-ajalt teha nii nagu tahan, selle nimel olen valmis leppima igasuguste kitsenduste, piiride ja muu sellisega.”

 

 Mõlemad tegelased on ülesvõetud 2007.aasta mai kuu alguses. Pildistanud Viio Aitsam. 

 

 

2 teist

 

Kaks teist

 

Seda Tõnis Mägi plaati on kuulnud vähesed. Plaadil on lihtsalt niisugune saatus ja sündimise lugu. Küllap maestro Mägi sellest kord räägib. Kahe teise muusika ja see millest, ka see kuidas Tõnis laulab, tundub mu jaoks olevat teater. See väga päris ja puudutav. Nii laulda oskab maailmas ainult üks inimene ja see on Tõnis Mägi. Just selle plaadi taaskuulamine tõi äratundmise, et Teatritaskus peab olema Muusikamapp, et kuidas teisiti. Ma tahan seda kuulamise õnne ja äratundmist Taskuinimestega jagada. Kaks teist võivad olla Juhan Viiding ja Tõnis Mägi. Võivad olla Aarne Üksküla ja miljon. Võivad olla mina ja maailm. Võivad olla muusika ja teater. Muusika on.

Kuulake kuidas Tõnis laulab Juhan Viidingu kirjutatud, ajatut luuletust – “Müürileht” ja te saate mu soovist aru. Tõnis lubas kõigele lisaks selle ja ka teisi lugusid sellelt plaadilt siia riputada: MP3-formaadis ja OGG-formaadis.

 

Kaksteist

Andrus Ristkok: “Räägime infoühiskonnast, aga info hulk juhtimisel järjest kahaneb.”

 

See Viio Aitsami kirjutatud tõsine lugu ilmus aasta tagasi Maalehes. Riputan selle loo teile siia lugemiseks pisut ka protestiks ülbuse ja rumaluse vastu mida võimendatakse massimeedias. Usun, et teatritasku lugeja saab aru. Viio ütleb, et  see on lugu sellest, kuidas taasiseseisvunud Eestis läks võim liiga ruttu parteide kätte.

 

 

Viio Aitsam

 Ühiskonna-uurija Andrus Ristkok räägib vana aja tarkadest (nõidadest), kes läksid metsa elama, kui keegi neid enam ei kuulanud. Tegid suu lahti, kui ekstra tuldi nõu küsima.

Ristkok ei ütle, et tal sellega seost oleks. Aga paralleel on silmatorkav: me kohtume Villevere küla taga metsas ja meiegi ühiskonnas pole enam kombeks kuulata – igaüks tahab ise tark olla.

 

 

Loe edasi Andrus Ristkok: “Räägime infoühiskonnast, aga info hulk juhtimisel järjest kahaneb.”

Loe, see loeb