Ursel Tilk: Meie anname kohale uue elu ja koht annab meile vana uue vastu

Homme, 8. detsembril publiku ette jõudvas Rainer Sarneti filmis „Nähtamatu võitlus” mängib peaosa, huligaan Rafaeli Raplamaa poiss, Eesti Draamateatri näitleja Ursel Tilk.

Ursel ütleb, et on filmi näinud kuus korda ja iga kord vaadanud seda nagu uut. Ütleb, et on isegi mõelnud, kas see film on õige ümber monteeritud. „Selle filmi võlu on selles ka, et ta oli tegemise ajal kogu aeg hoitud. Kõik inimesed, kes juurde tulid, olid kohe meeskonnas sees, tekkis sünergia.” Rainer Sarnet omakorda ütleb oma filmitegemisest tehtud filmis „Rainer Sarneti nähtamatu võitlus”, et õigeusu ja kung fu ühine joon on lendamine. „Gravitatsiooni ei ole.” 

Kui me fotograaf Sveniga Palamulla külas Ursel Tilga ja tema elukaaslase mõni aasta tagasi ostetud kodus maha istume, ütleb Ursel: „Lõikasin teile põdravorsti ka.” Selgub, et ka Urseli isa Valdur on kunagi siitsamast põllult lasknud lausa paar põtra. „Kalurist jahimeheks ja siis aednikuks,” iseloomustab Ursel isa muutumisi. Me räägimegi vähem eelseisvast filmist ja rohkem muutumistest. Urseli laual on linnuraamat, määraja. Seepärast ma ei peagi küsima, mida ta loeb. 

Kas sa hakkad selle tähelepanuga, mis saad tänu kohe esilinastuvale filmile, mida enmu veel näinud ei ole, harjuma?

Sa ka ei ole? See, et film on esil, sellega ma harjun ja siin ei ole muud kui puhas rõõm. Muidugi ma ka tahan, et see tähelepanu tooks inimesed kinno. Vaatasin OPi saate reklaami ja seal vahel jooksis filmi treiler, selle vastu ei ole mul küll midagi. See on tip-top.

Loe edasi Ursel Tilk: Meie anname kohale uue elu ja koht annab meile vana uue vastu

Et südamed sünniksid uuesti…

Betti Alverile pühendatud XXXI luulepäevadel „Tähetund“ loeti Jõgeval seekord Artur Allikaare luulet. Lugejateks 7.–12. klassi noored. Üle Eesti oli kokku tulnud 18 kooliteatri truppi.

Vaid mõni päev varem oli kirjanik ja semiootik Valdur Mikita ETV2 „Kultuuristuudios“ sõnastanud kirjandusteadlasest saatejuhile Maarja Vainole kultuuri põhiparadoksi: „ Me peame lakkamatult muutuma, jäädes samal ajal iseendaks.”

Loe edasi Et südamed sünniksid uuesti…

Väravategu

Ühiskonnateadlane Ülo Vooglaid kirjutas mõni päev tagasi: „Inimesed, kes ei ole kunagi midagi loonud, ei oska hinnata ei loomingut, ei loojat ega saa aru loomingu osast ei isiksuse ega ühiskonna arengus.“

Jäin mõtlema, kui palju ajakirjandus on looming, kui palju tootmine. Kas käsitöö on looming? Kui palju saab poliitik olla loominguline ja kas ta on? Kas rahandusminister Mart Võrklaev on kunagi midagi loonud?

Loe edasi Väravategu

Ukraina lavastaja Stanislav Moissejev: me kõik oleme mingite negatiivsete protsesside pantvangid

Maailmas ei leidu enam paika, kus inimesed saavad olla kindlad, et homne päev nende elu pea peale ei pööra, ütleb praegu Tartus Vanemuise teatris proove tegev Ukraina lavastaja ja teatripedagoog Stanislav Moissejev (64). Tal on telefonis äpp, mis annab märku, kui kodulinnas Kiievis on õhuhäire.

„See äpp mul on ja ma ei lülita seda sõja algusest peale ainsakski tunniks välja,“ ütleb Moissejev. „Varem oli häireid tihti ja ma ärkasin öösiti kolm-neli korda. Aga ma tahtsin nii, mulle on tähtis side oma kodumaa ja oma linnaga. Nüüd on häireid vähem.”

Kas teatrid Ukrainas praegu töötavad?

Loe edasi Ukraina lavastaja Stanislav Moissejev: me kõik oleme mingite negatiivsete protsesside pantvangid

Vaiko Eplik: Riho Sibula tuba Raplas võiks olla koht, kus temaga taas kokku saada

Rapla kultuurikeskuses avatakse 28. novembril Riho Sibula nimeline tuba, kus väljas ta kuulsamad kitarrid ja muu hulgas saab kuulata tema laule. Toa avamisele järgneb aasta eest meie seast lahkunud muusiku postuumselt ilmunud sooloalbumi „Viimane” vinüülplaadi esitlus ja Riho sõprade kontsert. 

Riho sõpru koondava MTÜ Kuukitarr üks osalisi, autor, laulja ja helilooja Vaiko Eplik on Rapla poiss. Laulja ja helilooja Riho Sibul on sündinud, kasvanud Rapla lähedal Purkus ja oma muusikuteed alustanud Järvakandis. 

Riho viimane sooloplaat on suuremas osas salvestatud Raplas Susi stuudios, mõned lood ka Vaiko Epliku ja Tõnu Timmi kodustuudiotes.

Vaiko Eplik, kuidas sündis mõte teha Riho tuba Rapla kultuurikeskuses?

Algselt oli plaane Hiiumaal Rihola Sibula muuseum teha ja tuba püsti panna. Need aga jäid venima ja ma haistsin võimalust asjad õigesse rööpasse keerata. Küsisin Rapla kultuurikeskuse juhatajalt Age Rebelilt. Selles keskuses on mitmeid pühendusega tubasid mitmetele Raplamaa poegadele ja tütardele. Mõte lendas ja nüüd tulebki see tuba Raplasse. 

Loe edasi Vaiko Eplik: Riho Sibula tuba Raplas võiks olla koht, kus temaga taas kokku saada

Alvis Hermanis: Oneginit võib kohata Tel- Avivi kaldapealsel.

Vene keelest tõlkis Hannes Korjus

Küsis: Olga Tšernomõss, vastas Alvis Hermanis, ajendiks Alvis Hermanise lavastus „Onegin. Kommentaarid“ Tel Avivi-Yafo teatris „Gešer“ (esietendus 30.12.2021).

Alvis, miks Tšehhov, Tolstoi ja Dostojevski on teisteski keeltes väga populaarsed, aga Puškinit ei tea keegi?

Ma vist tean vastust. Ülalnimetatuist erinevalt kordas Puškin tegelikult juba lääne kirjanduses teada-tuntud kirjanduslikke kontsepte, seevastu Dostojoveski, Tšehhov ja Tolstoi leiutasid midagi radikaalselt uut. Puškini väärtus on keeles, ta pani toime revolutsiooni vene keele kasutamisel. Pealegi, nagu teada, luule on tõlkimatu – mission impossible. Tõepoolest, Puškinit Läänes ei teata. Kuigi, jah, – Tšaikovski ooperit „Jevgeni Onegin“ teatakse.

Miks Puškin siis meid jätkuvalt erutab?

Alustagem sellest, et olen välismaalane, mitte vene keelt emakeelena kõneleja, olen kõrvaltvaataja. Olen juba mitu nädalat Tel-Avivis ning panin tähele, et noormehed ja neiud jalutavad siin enamasti koertega. Peresid ei ole. Üks noor näitleja rääkiski mulle, et uus moetrend on püsisuhete mitteotsimine. Ning siin näeme, muidugi, paralleele Oneginiga, selle dändi, nartsissi-eneseimetlejaga. Ta on selline hipster-hipster .

Loe edasi Alvis Hermanis: Oneginit võib kohata Tel- Avivi kaldapealsel.

Loe, see loeb