Rubriigiarhiiv: Monoloog

Kuidas ja mis suunas muutub aeg

 Kui lähed oma aiast, sõprade juurest availma kultuuri juurde, sõbrakeste manu, mida siis märkad ja mis mõtted tulevad.

Nüüd olen tagasi oma aias. Viimati istusin siin viie päeva eest. Kõik kõrbes. Kastsime oma noori puid. Meil on puid, erilisi, põliseid ja tittesid usun, paarsada. Arvan, et nad tunnevad mind. Vihma on sadanud vahepeal. Värske on kõik jälle. Linavästrikul on teist korda pojad. Pojengil on esimesed õied. Loe edasi Kuidas ja mis suunas muutub aeg

Kas eestlane on Siberis libahunt ehk hirmu faktor

 TEATER PUNANE TÕRVIKväike

 

Teater Punane tõrvik. Festivali peamine mämgupaik.  Pildistas Ervin Õunapuu.  Lugu ilmus Maalehes. Persooni fotod  Фрол Подлесный.

See , et Siberis kevadel õunapuud õitsevad, on tavaline. See, et Venemaa suuruselt teisel teatrifestivalil mängivad eestlased „Libahunti”, erakordne.

Ma ei saa öelda, et ma Siberisse teatrifestivalile lennates ei mõelnud neist inimestest, keda sinna vägisi, sundkorras saadeti ja veeti. Aga vist peaaegu esimest korda mõtlesin öises lennukis nendest inimestes, kes sinna on elama jäänud. Neist, kelle jaoks Siber ei ole vangla sünonüüm, vaid kodu. Muidugi lootsin näha erakordset teatrit ja mingis mõttes see ka õnnestus, aga ma ei osanud ilma irooniata ette mõelda sellest, millise kõlapinna meie külaskäik seal tegelikult leiab ‒ meie järgi tõepoolest hakati eestlasi taas arukateks inimesteks pidama. Loe edasi Kas eestlane on Siberis libahunt ehk hirmu faktor

Kas eestlane on Siberis libahunt ehk hirmu faktor

See, et Novosibirskis kevadel õunapuud õitsevad, on tavaline. See, et Venemaa suuruselt teisel teatrifestivalil mängivad e stlased „Libahunti”, erakordne.

Ma ei saa öelda, et ma Siberisse teatrifestivalile lennates ei mõelnud neist inimestest, keda sinna vägisi, sundkorras saadeti ja veeti. Aga vist peaaegu esimest korda mõtlesin öises lennukis nendest inimestes, kes sinna on elama jäänud. Neist, kelle jaoks Siber ei ole vangla sünonüüm, vaid kodu. Muidugi lootsin näha erakordset teatrit ja mingis mõttes see ka õnnestus, aga ma ei osanud ilma irooniata ette mõelda sellest, millise kõlapinna meie külaskäik seal tegelikult leiab ‒ meie järgi tõepoolest hakati eestlasi taas arukateks inimesteks pidama.

TEATER PUNANE TÕRVIKväike

Teater Punane tõrvik. Festivali peamine mämgupaik.  Pildistas Ervin Õunapuu.  Lugu ilmus Maalehes. Persooni fotod  Фрол Подлесный.

Loe edasi Kas eestlane on Siberis libahunt ehk hirmu faktor

Rapla laulis endale „Susi stuudio”

 

 Pildistas Armar Paidla. Lugu ilmus Maalehes.Susid stuudios

Üleeile, 24. mail laulsid ja mängisid Rapla oma andekad lauljad ja muusikud avatuks 21. sajandi professionaalse tehnikaga sisustatud helisalvestusstuudio – Susi stuudio.

Stuudio valmimise ime tundub pisikese protestiaktina me riigi „regionaalpoliitika” vastu, kuigi sellest kordagi otseselt juttu polnud. Rapla kultuurikeskuse juhataja Age Rebel, kes kogu oma jõu, pere ja muud loomad stuudio valmimisse panustas, pole sellele ilmselt mõelnudki.

Raha ja raamatupidamise valitsemise ajal olgu öeldud, et stuudio valmimiseks kulus neli aastat ja üle 200 000 euro.

 Kõik Raplast Loe edasi Rapla laulis endale „Susi stuudio”

„Libahunt” sõitis Siberisse

Lugu ilmus Maalehes neljapäeval

Homme, 20.mail astub R.A.A.A.M. teatri vabatrupp siberlastest publiku ette Novosibirskis. Teatrifestivali Novosibirski transit külalisena mängitakse August Kitzbergi näidendit „Libahunt”.

Nii nagu Novosibirsk on Venemaa rahvaarvult kolmas linn, on neljandat korda toimuv teatrifestival Novosibirski transit suurim sealtkandi festival. Konkurss-festivalil näidatavad lavastused valis välja spetsiaalne ekspertkomisjon, mida juhtis Moskva teatraal, õppejõud ja teatrikriitik Pavel Rudnev. Ekspertkomisjonile esitati 101 lavastust kolmest regioonist – Siber, Uraal ja Kaug-Ida. Valituks osutusid 16 lavastust.

Loe edasi „Libahunt” sõitis Siberisse

Kaunishinguseta maailma „Othello”

Kui Andres Noormets tahtis Shakespeare tragöödia „Othello” lavastusega iseloomustada tänase aja pealiskaudsust ja inimsuhete tühist pinnapealsust, siis on tegu ühe kõnekama lavastusega Eesti teatripildis.

Ühel hetkel, keset esietendust käis läbi pea mõte, et palun lavastajal endale näidendi teksti saata. Ja kohe järgmisel hetkel mõtlesin, et ma ei taha seda lugeda. Tean niigi, et maailm on Jagode küüsis, aga ikka ei taha uskuda ja tunnistada, et nii on ja väljapääsu polegi. Halastamatult. Loe edasi Kaunishinguseta maailma „Othello”