Elmo Nüganen lavastab ja tema õpilased mängivad Moliere’i näidendi «Scapini kelmused» Tallinna Linnateatri lavaaugus mereäärseks looks.
Teadupoolest kuulutas Euroopa kultuuripealinn Tallinn kunagi oma kultuuriaastat läbivaks ideeks «Mereäärsed lood». Vähemasti mõni päev tagasi ei viidanud spetsiaalsete mereäärsete lugude jutustamisele pealinna kallil koduleheküljel miski.
Teatriprofessor Ingo Normet kirjutas raamatu “Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits” . Teatripraktik Jaan Tooming luges seda ja arvab.
Vana Grenztein kuulutas ammu : „ Õpi elust enesest, see on tõde igavest ! „ Seda nõuab ka Ingo Normet. Tahab saata näitlejahakatised tehasesse, välja joodikute juurde, kooli, poodi jne. , et õpilased hakkaksid „ loomulikult „ rääkima. Et nad oleksid eluliselt tõepärased. Nagu oleks „ elu „ kunst !!!
Margus Mikomägi
Kui Saueaugu teatritalu peremees Margus Kasterpalu on talu uueks saamise tööd detailideni üle vaadanud, ütleb ta, et õde ei annaks seda andeks, kui me tema juurde sööma ei läheks.
Tartus, linnakodus ootavad Margust kaks kaksikutest teatritalupoega. Tartu kodu on Saueaugust vähemalt kolme tunni sõidu kaugusel.
Sõnakõlksudki on päris
See, kuidas Marguse vanem õde Marju oma nooremat venda vaatab, võtab igasuguse kahtluse – tõepoolest ta poleks andeks saanud õe juurde minemata jätmist. Kadedaks tegevalt ja eestlasliku varjamiseta näitab õde välja oma hoolimist ja tingimusteta armastust.
Kolm aastat tagasi rääkis Margus Kasterpalu Teatrikülgedel: „Isa küsis mult enne surma, et mis talust saab, mees? Oli siin talus tagatoas… Olin valmis mõelnud mõne vastuse. Ütlesin talle, et teeks teatrit, et ma muud ei oska. Ta esialgu arvas, et see on väga rumal jutt, saatis mu toast välja. Järgmine päev kutsus tagasi, et räägime lähemalt. Rääkisime. Mulle tundub, et isal on praegu hea meel.“
Nüüd on Margus Martna vallas teatritalu pidanud kümme aastat.
Valter Uusberg räägib vahetult pärast Eesti Kultuuri Koja n-ö. üldkogu oma esmamuljest.
Ma enne Telliskivi loomelinnakusse minemist ütlesin ühele oma töökaaslasele Eesti joonisfilmis, et huvitav, mis keeles inimesed kojas räägivad omavahel. Ja tõepoolest – hea on öelda, et sinna tulnud rääkisid täiesti normaalses eesti keeles. Tegu oli iseseisvalt mõtlevate, mõtlema harjunud inimeste omavahelise aruteluga, kus diskussiooni tehnika on meeldiv. Kuulatakse teine ära, argumenteeritakse ja ollakse harjunud ka kõigi ees esinema.
Kultuuriminister Rein Lang Telliskivi loomelinnakus.
Rein Langi kultuuriministriks saamisega tekkis lootus, et kultuurist ei räägita enam vabandaval toonil, et lõpeb kultuuritädindus ja –onundus, ja kunstist hakatakse rääkima kindlas kõneviisis.
Minister Langi esinemine Eesti Kultuuri Koja liikmete ees andis märku, et sel lootusel on alust täituda. Minister küll ei sõnastanud oma tegemisi nii, aga tema tähelepanekutest võis aru saada, et mees on alustanud oma tööd tehes inventuuri. Mis on kultuuriministeeriumi ja ministri tegevusvaldkonnad, mida saavad teha teised ministeeriumid?
Minister ütles, et on lubanud ministeeriumis “kultuuripoliitika kallal pusima hakata” ja arutles, et äkki peaks kultuuri strateegilisi arengusuundasid esitlema ja nende seisu kirjeldama Riigikogu ees. “Kultuuri strateegilised arengusuunad… kas me seal peaksime ette nägema, et üks kord aastas tõepoolest kultuuriminister esineb parlamendi ees ja räägib selle strateegia elluviimisest. Ta saab seal ka ütelda, et jah, me nendes küsimustes oleme õnnestunud, aga seal me oleme ebaõnnestunud. Ebaõnnestusime sellepärast, et näiteks meil ei õnnestunud haridusministeeriumiga selles osas teha koostööd. Või ei õnnestunud see koostöö justiitsministeeriumiga, et autoriõiguse küsimused on lahendamata. Sellel on mõte.“
|
Seekordse kevade Teatriküljed on täis jõuliste meeste mõtteid ja tegemisi. Pika intervjuu annab kinomees Artur Talvik, kes pole pärast valimistel kandideerimist kaotanud grammigi oma idealismist. Talvik tõdeb, et Eesti vabariik peaks käituma nagu kokkuhoidev partisanijõuk. Vastne kultuuriminister Rein Lang ütleb kohtumisel Eesti Kultuuri Kojas kultuurirahvale, et Eesti eksistents on põhjendatud ainult keele ja kultuuri säilitamisega ja lisab, et majanduslikus mõttes on tegemist absurdiga. Kunstnik Valter Uusberg vahendab oma esmamuljeid Eesti Kultuuri Kojas peetud koosolekult ja ütleb, et seal rääkisid iseseisvalt mõtlema harjunud inimesed. Lisaks lood „Teater algab liivakastist“, mis inspireerit Põhuteatri avamisest Skoone bastionil ja lugu “Pinnalaotus – korraks kaetud ilm“, mis ajendet Viljandi Pärimusmuusika Aidas olnud kontserdist „Kui polekski ilmas ruttu“. Kutsun siinkohal lugema ka neid, kes tavaliselt teatrikülgi ei loe. Uskuge, mõne mõtte te neilt külgedelt leiate nagunii. Ärge peljake, küljed on loetavad ka siis, kui te elus kordagi teatris pole käinud. Lootus on, et kui loete, siis tekib teil soov oma silmaga näha ja võrrelda. |
Margus Mikomägi