Jüri Krjukov saaks täna 65.
Hendrik Toompere
Hendrik Toompere( vanem): Küsisin, kas ta surma kardab? Ta kirjutas “Ei”.
Krjukov käis nagu hunt, kitsas puuris, mööda Draama koridore enne etendust. Lakkamatus liikumises ja tõmmates suits suitsu järel. See oli tema viis keskenduda lavale minekule. Laval oli ta alati briljantne. Enam selliseid teatrihunte ei ole, sest ka suitsetamine on keelatud. Loe edasi Jüri Krjukov – lakkamatus liikumises
Lavastaja Jaan Tooming ironiseeris Rein Sarvesaare näidendi „Kaupo ja Lembitu” proovi alustades: „Meie aega nimetatakse tõejärgseks ajastuks. Ma küsin, miks mitte valede ajastu?” See iroonia oli ja on kohane ka ilma kõnealuse näidendi kontekstita. Loe edasi Miks mitte valede ajastu?
Ajal, mil maailm näib hullunud, tasub mitte Euroopast eeskujusid otsida, vaid oma geenimälust välja sorteerida, mis oli kõige enne.
Eestlaste ürgdemokraatia alus on, ma tahan uskuda, austus elusa, ka „võõra” elusa vastu. Ja elus oli eestlastel kõik. Ei olnud näiteks vahetegemist, et inimene ja loodus, vaid inimene oli osa loodusest – üks teiste seas.
See võib olla ka meie püsimajäämise põhjus, aga ega seda kerge kanda ei ole, mis geenimälus alles hilisematest hirmudest ja sundkohanemistest. Ka ristimisega kaasnenud peks mõisatallis on meiega sajandite tagant kaasas? Loe edasi Millal meilt see eneseväärikus ikka ära võeti?
„Eesti jumalad” Vargamäe maastikul on just nõnda metsik, et tavalisest vabas õhus mängimisest saab teos, mida õnnistab tegijate loomehoovus, tekib kunst. Seda ei ei saa seletada, seda peab nägema. Ja nii see ongi õnneks mõeldud, et mõtted jõuavad kohale võimsate vaatepiltide kaudu.
Veidi pärast etendust ütleb ses lavastuses Peetrust mänginud Peeter Volkonski mulle, et on valmis kuulama mu „mõõdutundetuid kiidusõnu”. Ju ta siis loeb mu näost, et olen selles emotsionaalses seisundis. Ma seepeale ei ütle midagi ja usun, et kõik on öeldud.
Mõõdutundega Loe edasi Jumalad lahkuvad Vargamäelt läbi kuldsete väravate
Minu jaoks on Rapla linna uus keskväljak ikka veel vaid kunstiteos. Tähendus, kui tuleb, tuleb aastatega ja sellega, mis väljaku ümber ja väljakul toimuma hakkab.
Sajandivahetuse paiku Hollivuudi saali valgusrõdul. Näha on lavaauk.
Ühe aastaringi sees on väikelinn Rapla saanud korraga kolm suurt kogukonnale mõeldud objekti. Loe edasi Hollivuudi platsist kivist keskväljakuks
Kõige enam rikub ja kahjustab eesti keelt bürokraatia. Kui vaadata ajalehtedest leitud pealkirju, töötas Eestis näiteks 2012. aastal 27 000 ametnikku, enne seda ka üle 30 000, alles hiljuti ikka kusagil 27 000 ringis. Kui mõelda, et nende inimeste asi näib olevat sundida kõiki teisi kasutama kantseliiti, siis tahaks ropendada. Loe edasi Hunt võtku seaduskeelt ja bürokraatiat
