Hakkasin just tähele panema krimilugude pealetungivat osakaalu meie teatrite uuslavastuste hulgas, kui riigis väljakuulutatud eriolukord ja nakkav viirus teatrid 13. märtsil – esialgu 1. maini – sulges. Ära jäävad etendused, aga mida teevad need, kes teatris töötavad?

Teatriteadja ja poliitik Jaak Allik, kes ühtlasi on tubli vanaisa, ütleb ootamatult mõtte, et sotsiaalne üksindus tapab inimesi rohkem kui viirused. „Tööl käimist ja loominguga tegelemist ei ole keegi keelanud. Rohkem kui viirus tapab inimesi sotsiaalne üksindus ja mahajäetus. Isoleeritus tapab eriti vanu inimesi. Kasutus tapab.”

Tema arvates on see, et teatrid ka proove ei tee, paanikaga kaasaminek. „Ma ei tahaks seda laiskuseks nimetada, aga intelligentsed inimesed ei peaks nii paanikas olema.

Vabastagu näiteks üle 70aastased näitlejad proovidest, kui soovivad. Aga miks peaks 30–40- või 20aastased inimed mitte proovi tegema?” ei saa Jaak Allik valitud käitumisest aru.

Samas räägime Allikuga ka sellest, et juhul, kui meid pooleteise kuu pärast rõõmustataks uute esietendusega, mis on sundsulgemise ajal valminud, siis ei jaksaks neid ära vaadata. „Neid lavastusi, mis täna-homme-ülehomme esietenduma pidid, saaks ju nüüd lihvida täiuseni, Ja ei saaks enam öelda, et prooviaega jäi puudu.” Allik on endale iseloomulikult irooniline, kui ütleb, et ta pole kuskil näinud arve, et üle 70- ja 80aastaste seas suremuse protsent koroonata oleks väiksem kui koroonaga. „Paraku saja-aastaste seas on suremus 100 protsenti.”

Tallinna Linnateater lukus

Linnateater keeras välisukse lukku esmaspäeval kell kolm. „See tähendab seda, et peatuvad kõik teatri tavapärased tegemised,” ütleb teatri direktor Raivo Põldmaa. Ta kinnitab, et suletud on töökojad ja ka proove teatris ei tehta. Uuslavastuste käimas olnud proovid jäävad pooleli. „Maja uks läheb lukku, keegi majja ei pääse. Küsimuse peale, kuidas asjaosalised selle vastu võtavad, ütleb teatridirektor: „Ühiskonnas on praegu asi aetud selliseks, et seltskond juba ammu ootas niisugust otsust.”

Jaak Allik mõtiskles ka sellel teemal, et kui publik saab hakkama poolteist kuud ilma elus teatrita, siis võib see meeldima hakata. Raivo Põldmaa arutleb: „Publiku huvi langeb kindlasti. Teatrid teevad oma otsuseid pool aastat ette. See, mida me täna planeerime ja otsustame, mõjutab meid poole aasta pärast. Nüüd peavad teatrid täiesti ümber tegema oma mängukavad, tulevikuplaanid. Kui ühte perioodi satub suur hulk esietendusi… Ma ei ole kindel, et teatrid seda koordineerida suudavad.” Kui pakun kollektiivpuhkusele saatmise võimalust, ütleb Raivo Põldmaa, et seadus seda ei võimaldaks.

Linnateatri olukord on omaette keeruline, kuna nad pidid hakkama augustist oma ruumidest välja kolima. „Kõik plaanid on tehtud, et mis kuupäevast, kuhu, mida, kes… Ma tean, et teised teatrid proovivad praegu müüdud pileteid edasi lükata. Et sama piletiga saaks hilem kunagi vaatama. Meie ostame kõik tagasi, sest pole võimalust asendusetendusi planeerida ja pakkuda.” Linnatetri uue suure saali ehitus on plaanitud käima minema 2021. aasta jaanuaris ja teater kolib ajutiselt Salme tänava kultuurimajja. „Kui ei juhtu veel midagi erakorralist, siis see ehitus ka käima läheb. Ja meie kolime.” Aprillis pidi Linnateatris olema kaks esietendust. Nüüd lüüakse kokku teenimata jääv omatulu ja esitatakse see ülevaade Tallinna linnale. Kultuuriministri nõunik Margus Kasterpalu ütleb, et seda on palutud teha ka teistel sihtasutustel ja teatritel ka ning esitada need andmed võimalikuks kompensatsioonitaotluseks kultuuriministeeriumile.

Saueaugu Teatritalu suveplaan

Kultuuriministri nõunik Margus Kasterpalul on selline teatrikogemus, mida naljalt kellelgi ei leia. Esiteks on ta oma isakodus asutanud, ellu äratanud ja elus hoidnud oma pisikest tearit. Ta on olnud ka Ugala teatri kunstiline juht ja lavastanud muu hulgas Draamateatris, Vanemuises, Pärnus. Teinud projektiteatrit ja korraldanud-lavastanud suurüritusi. Jah, ta on olnud ka me Teatrifestivali juht aastaid. Küsin ta käest, mida ta plaanib teatriasjus sellel suvel.

Margus ütleb, et sai just koos Priit Põldmaga valmis näidendi „Kadunud kodu”. Lavastaja on Margus ise. „See on näidend, mis tõukunud Ernst Ennost endast ja tema sõpradest, aga nagu „Ilmavõõras”ei olnud vaid Uku Masingust, ei ole see ka ainult Ernst Ennost.” Selgub, et helilooja Pärt Uusberg kirjutab näidendi tarvis kaheksa koorilaulu Enno sõnadele ja et Ernst Enno kodutunnet on näidenditekstis palju. Mängu võetakse 12-liikmeline koor. Näitlejatest mängivad varemgi Saueaugul mänginud Aleksander Eelmaa, Külli Teetamm ja Meelis Rämmeld. Kui ütlen seepeale, et siis on kõik korras, hakkab Margus Kasterpalu mõnusalt naerma. „Sellega on jah küll kõik korras, jah.” Küsimusele, kuidas ta Saueaugule publiku saab, kui pärast teatrite pikka kinniolekut plahvatab suveteatri vabadus, vastab Margus: „Ma loodan oma väljakujunenud publiku ja Saueaugu teatri tugeva imidži peale.”

Nii nagu Margus ministri nõunikuna, nii muretsevad ja märgivad kõik, kellega kujunenud olukorrast räägin, just vabakutseliste näitlejate ja projektitetrite pärast. Nende saamata jäävat tulu on raskem arvestada kui sihtasutuste oma. Seda muret mainib nii Draamateatri direktor Rein Oja kui Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

Vaba Lava mured

Vabal Laval on kuus teatrisaali kahes linnas, Tallinnas ja Narvas. Tallinna suures saalis pidid olema nii Tallinn Music weeki kui Jazzkaare kontserdid. Need suurüritused jäävad ära, seega jääb Vabal Laval saamata ka plaanitud renditulu. R.A.A.A.M il jääb näitamata peaaegu valmis lavastus „Minu Georg Ots” – lavastus kuuest naisest, kelle elus on Georg Ots ja tema looming tähelepanuväärset rolli mänginud.

Vaba Lava juht Märt Meos plaanis alustada näidendi „Mul on nõbu” proove, aga kuna lavastaja on Lätist, Valters Sīlis, siis saab ehk alustada vaid Skype´s. Piirid on kinni. Selle lavastuse produtsent Liisa Liksor ütleb, et teksti on kirjutanud näitekirjanik Rasa Bugavičute. See on dokumentaallugu, räägib Rasast ja tema nõost. Nad kasvasid koos üles. Rasast sai näitekirjanik, tema nõost Kaunase maffia üks juhtfiguure, kelle tapsid 2015. aastal kaks Eesti palgamõrtsukat. Kahju oleks, kui see lavastus teostumata jääks.

Draamateater elab nädala kaupa

Draamateater sai sildi, et etendusi ei toimu, 13. märtsil, reedel. Teatri direktor Rein Oja ütleb, et praegu on otsustatud jätta teater kinni 31. märtsini. „Juhtkond on omavahel kontaktis kogu aeg. Oleme kokku leppinud, et iga nädal vaadatakse olukord üle ja sellest lähtuvalt tehakse uusi otsuseid, kui vaja.” Lähimad kaks nädalat jäävad ära ka proovid. Teater on karantiinis, ka valvelaud ei tööta, uksed on lukus. „Mearvestame aega nädal korraga. Kõik on läinud väga suure kiirusega. Äkki kõik laheneb sama suure kiirusega,” on Oja kehvas olukorras positiivne.

Kultuuriministeerium kaardistab kultuurisektori rahalist kahju

Ministeeriumi pressiteade16. märtsist 2020

Kultuuriministeerium kaardistab kultuuriasutusi ja -korraldajaid seoses koroonaviirusega tabanud majandusliku kahju suurust. Ministeerium analüüsib kultuurivaldkonda kõige laiemalt, hõlmates saamata jäänud tulu hinnangutesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid.

„Täpseid vastuseid, kui suur on mõne konkreetse valdkonna kahju, ei ole selle nädala alguses veel võimalik anda. Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuse ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot. Ülejäänud kultuurimaastikku tabava rahalise kahju kaardistamine kestab. Väga oluline on jätkata seda tegevust terve kultuurivaldkonna, see tähendab ka erasektori suhtes. Me liigume edasi kitsamalt valdkonniti,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuuriministeeriumi valdkonda puutavad toetusmudelid on võimalik lõplikult paika panna pärast seda, kui valitsuse üldised majandusliku kahju leevendamise meetmed on kokku lepitud. Neist saavad kasu ka kultuurivaldkonnas tegutsevad asutused. Ka tuleb juba praegu arvestada sellega, et oma aja võtab kultuuri- ja spordivaldkonna käimatõmbamine pärast seda, kui kriis on möödas. Eraldi tuleb tegeleda riikliku treenerite palgatoetusega. See peab jätkuma ka muutunud oludes,” lisas Lukas.

Kultuuriministeerium jätkab tihedat suhtlust kõigi valdkondade esindajatega ning palub ühtlasi anda selleks aega. Samuti tänab ministeerium kõiki organisatsioone, kes on edastanud oma ettepanekud kahju tasandamiseks. Üksiti palub kultuuriministeerium valdkondade esindajaid vastata maksimaalselt operatiivselt kõigile küsimustele, kui neid ministeeriumist saabub, ja jälgida ministeeriumi kodulehte värskeima info saamiseks.