Venemaa suurte teatrite logodele on ilmunud rahutuvi kujutised.

Vene väga tuntud teatrikriitik Tatjana Tihhonovets, kes elab Permis, kirjutas tekkinud olukorda silmas pidades: „Ärme hakka üksteist sõnadega tapma. Ka see on ohtlik.” Facebookis liikus ringi linna kultuuriosakonna kiri, kus keelatakse teatrite töötajatel midagi seoses Ukraina sõjaga kommenteerida. Kiri kinnitas, et see on riigireetmine.

24. veebruaril kell 13.30 – seega ajal, kui enamikule polnud veel kohale jõudnud Ukrainale kallale tungimise kuriteo suurus – kirjutas Moskva Meierholdi teatrikeskuse direktor Jelena Kovalskaja oma Facebooki seinal: „Sõbrad, protesti märgiks selle vastu, et Venemaa tungis Ukrainasse, lahkun riikliku teatri, Meierholdi keskuse juhi kohalt. Ei ole võimalik töötada mõrtsuka heaks ja saada temalt palka. Kõik alustatu viin lõpule ühiskondliku tööna.”

Loe edasi Vene kultuuriinimesed ütlevad sõjale ei →

Internetiaeg, euroaeg, müraaeg, kogu see muutunud aeg tekitab tihti tunnet, et tuleks end üle häälestada, uuesti häälde panna.

Kergtee üks kilomeeter ja rahvusvaheline Vabaduse festival Narvas on ühes hinnas. Mõlemad maksavad 200 000 eurot. See võrdlus võiks olla plahvatav.

Veel üks 200 000 jäi hiljuti negatiivselt silma. Sellise raha eest tehti läinud suvel Tartus rokkooperit „Johnny”. Selle läbikukkumisest ja produtsendi võlgu jäämisest räägitakse väga kõva häälega. Üldse on tendents meil selline, et kultuur jõuab ajalehtede esiuudiseks enamasti siis, kui tegu on läbikukkumisega või palaganiga. Ma siin nüüd „Johnnyst” ei räägi vaid, aga kunsti tehes on üldisemalt raske olla kindel selle tegemise majanduslikus edus. Nii-öelda kindla peale minek eeldab alati mingeid mööndusi, mis omakorda on tiibade kärpimine.

Kergtee ühest kilomeetrist ei räägi keegi. Ei räägi kõrgendatud toonil, ei räägi sosinal. Vabaduse festivalist räägiti ja räägitakse kindlasti ka aastate pärast. Kui mitte muidu, siis selles kontekstis, et 2021. aastal tehti seda esimest korda. Vaba Lava juht Märt Meos ütles enne festivali: „Festival on tähtis, et me, eestlased oleksime jälle esimesed, toomaks tähelepanu üha kasvavale tsensuurile, ja mitte ainult ida pool, vaid ka läänes, näiteks Poolas ja Ungaris.”

Loe edasi Mis häälega me räägime? →

Teatritasku tänab Vanemuise teatri kirjandusala juhatajat Sven Karja.

Venemaa ajakiri Teater avaldas oma kodulehel kuulsa vene lavastaja, Peterburi Väikese Draamateatri juhti Lev Dodini isikliku kirja Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Kiri on avaldatud täismahus.

Olen rabatud, hingepõhjani. Mina, Suure Isamaasõja laps, ei oleks suutnud isegi kõige kohutavamas unenäos ette kujutada vene rakette, mis on sihitud Ukraina linnadele ja küladele, mis on ajanud Kiievi elanikud pommivarjenditesse ning sundinud neid oma riigist põgenema. Lapsepõlves mängisime lahinguid, mida peeti Moskva, Stalingradi, Leningradi, Kiievi kaitsmiseks. Ei suuda uskuda, et täna sõltub vene sõduritest ja ohvitseridest, kas Kiiev suudab veel vastu panna või on sunnitud alistuma. Mõistus jookseb kokku, tõrkudes nägema ja kuulma, looma neist sündmustest kujutluspilte.

Loe edasi Lev Dodin: Ma anun teid, peatuge! →