Lõikuskuu Teatriküljed neljal pdf-lehel (7,4 MB).
Head lugemist!
Lõikuskuu Teatriküljed neljal pdf-lehel (7,4 MB).
Head lugemist!
Heinakuu Teatriküljed neljal pdf-lehel (5 MB).
Head lugemist!
Ervin Õunapuu illustratsioon
Sõnu pakkus Rainer Kerge, sõnu seletas Margus Mikomägi
Kui ajakirjanik Rainer Kerge andis „Koguja raamatu“ ilmudes nõu kirjutada lehte väike teatrileksikon, olin mõttega päri just sellepärast, et mulle meenusid Raineri isakodus vaba loomaelu elavad küülikud
A
Argus – näitlejate, miks mitte me kõigi hirm, et kui ma sellest osast või intervjuust ära ütlen, siis kaon pildilt. Argus mõelda omamoodi, argus olla täiskasvanu, argus vastanduda. Küülikud Maarja-Magdaleena põllul hunti ei karda.
Aplaus – käte kokkutagumine vaimustuse väljendamiseks. Sellega kaasneb huilgamine ja jalgade trampimine. Tihti ebainimlik. Näitleja Maksim Gorki näidendis „Põhjas“ ütleb, et aplaus on nagu viin, ja tal on õigus. Aplaus hakkab pähe. Õnnestab.
Ma ei julge tänaseni istuma jääda, kui kogu saal mõttetusele halleluuja karjub. Aga peaks.
B
Blamaaž – kui teatriinimesed ajakirjanduses oma eraelu elavad. Selle asemel, et elada päriselt ja olla õnnelik. Kui see, kes kellega käib, ületab teatris tehtu elamusväärtuse, siis tuleks kannapööre teha ja enne näitamist mõelda. Võpatan alati, kui mõni, keda pean arukaks, Õhtulehes või Postimehes räägib, kuidas ta naist vahetas.
Leedokuu Teatriküljed neljal pdf-lehel (5,2 MB).
Head lugemist!
Kes keda? Andres Lepik ja Janek Vadi, etenduses Rööv.
“Vahetage kööginuga päris pistoda vastu ja pange seifi ehtsad kalliskivid. Siis on korras,“ nii mõtlen ja ütlen trupile pärast Õisu mõisas nähtud lavastuse “Rööv” läbimängu. Lavastuse esietendus on homme, 2. juulil.
Ennastarmastav, edev ja küüniline kirjanik Andrew Wake (näitleja Andres Lepik) meelitab enda majja oma naise armukese Milo Tindle’i (näitleja Janek Vadi). Wake on edukas kriminaalromaanide autor, kes on kiindunud mängumaailma ja mängu. Tema õnnetuseks on mängur ka Tindle. Ja mängud on üpris julmad. Meeste mängud naise pärast ja mitte ainult. Mõisas näidatava meeste mängu korraldavad Viljandi MTÜ Kultuuritsehh noored tegijad.
Peeter Volkonski ja professor Ülo Vooglaiu hobune.
Peeter Volkonski tõlgib seitsmendat William Shakespeare`i näidendit. Esimene oli 1998. aastal tõlgitud „Kaheteistkümnes öö“.
Täpselt 24 tundi pärast me tõlkimisejuttu helistab Peeter Volkonski: „Üks väike nüanss tõlkimise juures. Ma pean jälgima värsijalga. See on Shakespeare´i puhul jamb. Tatatatata, tatatata tata. Nii. Mida see tähendab? See tähendab, et esimene silp on rõhutu. Ma pean otsima – kuidas sulle seletada, ühesilbilisi sõnu, mida üritan jätta mitte värsirea lõppu, vaid säilitada neid värsirea alguseks.
Kui on sõna “sirp”, siis ma proovin ta jätta mitte värsirea lõppu, vaid järgmise värsirea algusesse. Vaat see on niisugune vigurivärk tõlkimise juures. Minu meelest see on tähtis informatsioon.
Ma praegu olen (Siin peab nüüd ütlema, et Peeter Volkonski tõlgib hetkel seitsmendat Shakespeare´i näidendit „Veneetsia kaupmees“ – MM.) kohutavalt huvitava koha juures. Kuidas? Tal on seal niisugune nali… Ütlen sulle ära asja mõtte: „Kui mina kuuleksin, et tuuled on niivõrd pahasti pöördunud, et mul laevad võivad hukka saada, siis mul tuleks palavik, mille tagajärjel minu külm hingeõhk teeks supi külmaks.“ See on nüüd mõte, mis tuleb kolme, õieti kahte ja poolde värsiritta seada nii, et oleks arusaadav ja et samas oleks naljakas.
Loe edasi Peeter Volkonski tõlgib Shakespeare`i näidendites ka tärne