Uku ja Joosep muugivad suuri saladusi

 

Uku Uusberg pärast “Pea vahetuse” esietendust ja Joosep Matjus “põtra tegemas”, filmi “Vanamees ja põder” võtetel.

Matsalu loodusfilmide festivali rahvusvaheline zürii tunnustas Grand Prix´ vääriliseks Joosep Matjuse filmi „Vanamees ja põder“. Teatrifestivali Draama 2009 zürii tunnustas Uku Uusbergi lootustandva lavastaja ja kirjaniku preemiaga.

Uku Uusberg ja Joosep Matjus on mõlemad sündinud 1984. aastal. Mõlemad on oma loomingus suveräänsed autorid. Joosep oli oma filmi stsenarist, operaator ja režissöör. Uku kirjutas näidendi „Vahepeatus“, valis näitlejad ja lavastas selle.

Joosep lõpetas 2007. aastal Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli filmirezii bakalaureuse ja jätkab samas magistrantuuris. Uku lõpetas 2007. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja eriala. Sarnasusi on veelgi.

Mõlema noormehe jaoks oli omamoodi õnn, et leidus produtsent, kes võttis riski, märkas annet ja andis loojale võimaluse teha. Joosep Matjuse jaoks oli see mees Riho Västrik, OÜ Vesilind omanik ja produtsent, Uku Uusbergi jaoks Märt Meos MTÜ R.A.A.A.M. juhataja. Joosep sai teha filmi, mida ta tahtis. Filmi oma vanaisast ja tema suhetest põtradega. Uku sai lavastada näidendi „Vahepeatus“, kuhu võis valida mängima näitlejad, kes mõttekaaslased.

 

Erinevad züriid, sarnane maitse

Draamafestivali žürii nentis auhindade jagamise eel Tartus Athena klubis, et festivali etendustesse on jõudnud kommertsiaalsus.

Filmifestivali žürii nentis enne auhindade kätteandmist Lihulas, et mitmed loodusfilmid on lasknud end mõjutada tõsielutelevisiooni standarditest ning kaotanud nõnda loodusfilmile kui kunstiteosele vajaliku sidususe ja terviklikkuse.

Kaks teineteisest sõltumatut rahvusvahelist züriid tunnistasid nädalase vahega üpris sarnast seisu teatri- ja filmifestivalidel. Ka on sarnane ande märkamise ja kõrgelt hindamise soov. Muu professionaalsemagi ja suurema rahaga tehtud loomingulise müra sees. Mõlemad züriid märkasid ja hindasid isikupära, seda, et tehtu loojatele isiklikult korda läks ja et nad selle isikliku ka vaatajatele nähtavaks oskasid teha.

 

Harmoonia otsingud puudutavad meid kõiki

Tartus laupäeva hommikul, pisut enne seda, kui Vanemuise publikust puupüsti täis väikeses majas algas Draamateatri etendus „Lõputu kohvijoomine“, uuris Läti delegatsiooni juht ja Valmiera teatri näitleja Januss Johansons minult, kuidas sündis „Vahepeatuse“ tekst. Et kas see, nagu viimasel ajal tavaks, tekkis näitlejate improvisatsioonidena proovides. Kui talle selgitasin, et Uku Uusberg selle kirjutas ja et proovide käigus tekst ehk vaid täpsustus, oli teatrimehe vaimustus seda suurem. Ta kahetses, et ei tulnud vaatama öösel kell üks mängitud teisele Uusbergi lavastatud ja kirjutatud näidendi „Pea vahetus“ etendusele ja lubas, et tuleb Tallinna seda etendust vaatama kindlasti.

Kell üks öösel alanud „Pea vahetus“ Tartu Sadamateatris oleks mul peaaegu nägemata jäänud. Veel enne, kui teatrimajja jõudsin astuda, kuulsin korraldajaid seletavat: „ Siin kõik tunnevad Ukut, me ei saa teile teha erandit. Uku tundmine täna ei aita, saali lihtsalt ei mahu kõik“. Mind päästis etendusele vaid see, et tundsin festivali peakorraldajat, ja hea mugava koha kindlustas see, et tunnen Uku ema ja isa. Tunnistan, et see öine vaatamise pingutus tasus ennast ära. Kõige lihtsamalt öeldes sain taaskord kinnitust, et vaimsus ei väsita.

Etenduse varahommikune algus oli tingitud ka sellest, et näitleja Priit Võigemastil oli samal õhtul Tallinnas etendus, misjärel ta sõitis Tartu, et mängida muusikut „Pea vahetuses“.

Märt Meos ütles Teatrikülgedele: „Ukul on suur usk sellesse, et armastus parandab maailma. Kuidagi veidergi, et noor ja kogult suur mees selle peale mõtleb. Aga nii see on ja, nagu näha, on seda meile kõigile ka väga vaja. Loodan, et tal seda tahet kauaks jätkub ja et ta suudab kohaneda karmi ümbritsevaga ilma oma tõekspidamisi muutmata.“

Filmimees Joosep Matjus oli Matsalu filmifestivali ajal Venemaal Leena jõe deltas üksinda uue filmi loodusvõtteid tegemas. Produtsent Riho Västrik ütles, et operaatori üksiolek kaamera ja ümbritseva loodusega kestis kaks korda kümme päeva. Pärast Grand Prix´ vastuvõtmist helistas Riho filmi peategelasele (peale põtrade), Joosepi vanaisale, Raplamaal tuntud jahindusbioloog Harri Põldsamile ja soovis tallegi suure tunnustuse puhul õnne.

Teatrikülgedele ütles Riho Västrik: “Üle pika aja on Eestis välja ilmunud koolitatud filmimees, kelle esimeseks eelistuseks on loodusfilm. See töö eeldab vintsket vaimu ja talumisvõimelist keha, sest kuidas muidu pidada vastu pikki varitsusperioode. Joosep on tõestanud, et tal on need mõlemad eeltingimused täidetud. Aastatega lisandub ka teadmisi Suurte Saladuste lahtimuukimiseks.“

Kuuekümnendad on tagasi, täiskasvanumal noorel moel kui kunagi varem. Pange seda tähele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga