Eestis läheb pimedamaks. Kollased taskud on kollased, sest see on valguse värv.
Teatritasku on nüüd ka Kollane. On üks viiest, mis liidetud osaühingusse Kollased taskud. Osaühing sündis selle aasta 1. septembril Raplamaal Raikküla vallas Raela külas. On tehtud olude sunnil ja ehk saab sest ka kunagi olukirjeldus.
See on kahe endise ajakirjaniku firma, asutamise ajendiks ühine veendumus, et ei taha enam kuuluda massimeedia masinavärki, mis tundub liiga pealiskaudne ja ahne. Otsustasime ise olla oma tööandjad.
Ladusime ritta oma senise tegevuse ja oskused ning kuna teatritasku (ka osa tegevusest) on juba nagunii olemas, tulid teised taskud ta kõrvale. Nagu juba öeldud – kollane tundus värvidest kõige valguserohkem.
Osaühingul on üks mõte ‒ elada elusamalt, ja kaks peasuunda: kultuur ja loodus, rajad, mis on sidunud meidki. Veel on asjaosaliseks põlise Raela küla endine Tonderlondi saunikukoht. Tänapäeval on selle teeristil asuva ja vana vahtraalleega ääristatud koha nimi Ristikivi. See ei ole meie väljamõeldis ja ei ole seni olnud seotud Karl Ristikiviga, kes luuletas:
Kivi on isksus.
Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen, ma läheksin veel,
muretu nooruk Arkaadia teel,
marssalikepike paunas.
Aga ma tean, et kaotasin käest
tee juba enam kui ammu
ja et ma üksinda enese väest
leiaksin tee, mille kaotasin käest,
aelleks ei ole mul rammu.
Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
Lahkunud viimne kui lootsikumees,
lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.
Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu… Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.
Ja see kivi.
Arvan, et oleme nüüd lõpuks koju jõudnud, Ristikivile, Ristikivi paunas.
Teatritasku tegevus tulevikus veidi laieneb. Kuidas, on veel vara öelda, tahaks saada kerjusmungaks, aga raha tahaks ka.
Kirjatöötaskus on kõik, mis on seotud me kirjutamiste, tekstide toimetamise ja muu sellisega.
Pildimüügitaskus on fotod, millest parema ülevaate saab, kui valmib koduleht.
Kaks hetkel tagavarataskuks nimetatut teeme lahti järgmisel aastal ja need on suurel määral seotud me Ristikivi aiaga.
Meile tundub, et meelelahutuse asemel on vaja meeli liita. Mõttekaaslaste toetusega ehk seda suudame. Parteisid tegema ei hakka.
Vigala Sass armastas juba siis, kui Vigalas elas, tervituseks ja hüvastijätuks öelda “kollased taskud” ehk “Päikest!”.
Ja see. Need on Ristikivi kivivaranduse mõned ainuelksemplarid. Haruldased.