Hingedeöine Margus Kasterpalu

 

Margus Mikomägi

Margus Kasterpalu viib meid fotograaf Siimuga hakatuseks Pärnu Endla teatri Küüni. Seal on üleval Aime Undi kujundatud lava lavastusele „Hingede öö“. Karl Ristikivi romaani kirjutas Margus dramatiseeringuks 15 aastat tagasi. Juba siis oli selles loos kaasa mängiv Hermann Hesse “Stepihundi” tekst.

On kahe proovi vaheaeg. Tunnen, kuidas tahaks sellel laval mängida. Tahaks kohe istuda purpurpunasele kanapeele, sirutada käed kettide otsas rippuva trepi külge, tahaks sosistada, et kuulda, ja karjuda, ehmatamaks iseennast. Miski tõmbab ja miski ütleb, et see on teiste lava, nende, kes lavastuse saladust teavad, et ma ei tohi. Ei tohi lõhkuda lavasaladust. Ma jään oma liistude juurde, küsin hoopis ja kuulan vastuseid Teatrikülgedele.

Loe edasi Hingedeöine Margus Kasterpalu

Tõlkija Kalle Kasemaa elab elusamust, elusamat elu

 Margus Mikomägi

 

Kui ma oskaks, siis oleks siin koht, kus kirjeldada Kalle Kasemaa naeru. Ta naerab sagedasti just oma mõttekäikude peale. Minu arvates naeraks nii paksu kultuurkihi kasukasse riietatud vana tark juut.

Kirjutati aasta 1974, kui sain Raplast teatrit lähemalt nuusutama. Arvan, et siis kohe kuulsin legenditaolisi jutte pastor Kalle Kasemaast, ta suhetest teatriuuendajatega. Ei mäleta, et oleks räägitud, kuidas pastor tõlgib ja tõlgib neid raamatuid, mida ma lugeda tahan. Mälu on selektiivne, tol ajal jäi Kasemaast meelde, et ta on oma poiss teatri- ja kultuuriringkonnas. On kultuuripastor, kes annab nõu.

Nüüd Kalle Kasemaaga kohtuma minnes heietasin mõtet, et kui ma ei teeks mitte midagi muud kui loeksin Kalle Kasemaa tõlgitud raamatuid, siis lõppeks mu elu enne kui tema looming.

Loe edasi Tõlkija Kalle Kasemaa elab elusamust, elusamat elu

Herardo Kontreras (1940–2009).

Selle pildi saatis mulle aastapäevad tagasi Ervin Õunapuu. Me rääkisime tookord vanadest näitlejatest. Ervin kiitis Herardot. Tõi näiteid.

Pildil on Herardo Konteras koos näitleja Aleksandr Ivaskevitchiga

Roman Baskin lavastas siis ja Ervin kujundas Vene teatris tükki nimega „Kostümeerija“.

Seal mängis sir Johni 1967. aastast ses teatris töötanud Herardo. Näidendis oli nii et, pärast etendust sureb sir John teatri kulisside taga.

Lõpp on vaikus.

Hingevõtja vanatühi, eestlastele tuleb järele old empty

Margus Mikomägi

 

Luuletaja Andres Ehin rääkis konverentsil „Elu ajalised piirid“ sellest, kuidas luules surma on kujutatud. Oma vaimukas ja suurepäraste luulenäidetega illustreeritud ettekandes rääkis ta muuhulgas ka surma sümboliks olevast tühjusest.

Eesti mütoloogias on hingevõtja kohta öeldud vanatühi. Ehin nimetab seda vägagi iseäralikuks väljendiks. „Kui ma olen mõnele ingliskeelsele luuletajale öelnud, et meil kurat, hingevõtja on old empty, siis kõik nad on teinud selle peale ooouh!“

Loe edasi Hingevõtja vanatühi, eestlastele tuleb järele old empty

Kevadkuu ja teatrikuu

Foto 1936.aasta septembrikuu ajakirjast Teater. Nemad olid Eesti teatri riiklikud juhid. Riigivanem, haridusminister ning pange tähele, teaduse ja kunstiosakonna direktor. Anton Hansen Tammsaare oma loos muuhulgas kirjutab: “Teatrilava võikski ehk kinolõuendist just sellega erineda, et näitlejaisse jääks rohkem elavat inimest kui masinlikku nukku, mida tõmbab niidikestest nägematu juht.”.

 

1936. aastal kujundati ajakirja “TEATER” esikülg nii silmatorkavalt maitsekaks. Esikülje siseküljel on mustvalge A.Le Coq reklaam ja kiri:”Teatrisõbrad eelistavad ostusid tehes ettevõtteid, kes toetavad oma kuulutustega “TEATRIT” “.

 

 

Loe, see loeb