See arvamuslugu ilmus ajalehes Sirp. Kuna viimasel ajal leiavad mõned mu vanemad tuttavad, et kultuuriümbritsev rahvas enam ka seda lehte ei loe, riputan loo ka siia. Lootuses, et seda ka kommenteeritakse selleks vaid, et edasi mõelda.

Näitleja, lavastaja ja lavastuse teeb väga heaks see, kui laval suudetakse elustada tekst nii, et vaataja saab aimu poolest, mida sõnades öelda ei saa. Annab aimu sest, mis sõnade taga. Kriitik on hea siis, kui ta suudab ande ära tunda. Väga hea kriitik märkab väge ja annab sellele oma parema osa juurde. Kui pole väeti. Väga heaks teeb mis tahes valdkonna tegija see, kui ta armastab seda, mida teeb. Kaarel Ird olla öelnud, et ametniku tarkus on panna sõnnikut just sellele kapsale, kes kasvab. Mulle tundub, et meil on teisiti. 

 Asjaosalised pigem vaikivad

Loe edasi Tappa laulurästast →

30. aprillil esietendus Läti vabariigis Valmiera teatris Andres Lepiku lavastatud William Shakespeare´i näidend „Kaheteistkümnes öö“.

Paar nädalat enne esietendust sain Andreselt kirja. Lätist. Kirja teatrist, või oleks õigem öelda, et elust, sest just lavastaja Andres Lepik (ta ise küll väidab, et see mõte on loetu, kuuldu ja nähtu konstruktsioon) on öelnud: „Elu ei ole mitte hingetõmmete arvus, vaid hetkede arvus, mis võtavad hingetuks. Teater pakub tegijale neid hingetuks tegevaid hetki rohkem kui argipäev. Vaatajale ehk nende hetkede äratundmist ja rõõmu sest“ .

Loe edasi Läti “oma välismaalane” →

“Pea” proov. Märt Avandi, Uku Uusberg ja Priit Võigemast.

Täna on teatris “Pea vahetus”. Esietenduse puhul lugege Teatritaskust mida arvavad oma laste teatritegemisest nende vanemad. 

Lastest ja teatrist räägivad Irja Avandi, Jüri Võigemast ja Valter Uusberg. Rääkides ei unustanud ükski vanematest omal moel öelda, et neil on peale avalikkusele nähtaval olevate laste veel lapsi, kes sama armsad kui need, kellest alljärgnev jutt. Keegi vanematest ei häbenenud sõna kasvatus.

Irja Avandi – vaatab esietendust silmad kinni

Märt Avandi ema Irja ütleb, et ta kardab kukkumist. Mitte enda oma, vaid oma laste oma. „Ei saa ju olla nii, et kogu aeg on inimese elus tõus. Seda kukkumist ma ei taha lapsele.“ Kui Märt oleks insener? „Siis oleks ma palju rahulikum. Näitleja on kõigile näha. Ma olen selles suhtes hästi haavatav,“ ütleb Irja Avandi.

Loe edasi Rapla – teatrilaste tagala ja tagatuba →

Paras aeg on meenutada sündmusi Viljandis mitte ammu tagasi.

Laupäeval 20.novembril on Peeter Tammearul esietendus. Publiku ette jõuab lavastus “Jürka”.

Peeter Tammearu, “Tsirkuse” direktor selle suve hakul Rakveres.

11. mail 2009.aastal annab Viljandi Ugala teatrijuht ameti üle uuele juhile. 26. aprillil tänas Peeter Tammearu Ugalas oma sõpru, kellega koos seitse aastat rasket teatrivankrit mäkke vedas. Tammearu lahkuma sundimise telgitaguseid tundev ja ka ise hammasrataste vahele jäänud Jaak Alliku loal avaldame „Teatrikülgedel”  ja siin “Teatritaskus” tema kõne sellel tänukokkusaamisel.

„Jaagu jutt oli ühest küljest tõe valgustamine, teisest küljest nagu nekroloog mulle. Kena kuulata veel siinses elus nekroloogi, millesarnast ma enam hiljem vast ei kuule,“ kommenteeris Peeter Tammearu Jaak Alliku sõnu.

Loe edasi Jaak Allik Ugala teatrist ja Peeter Tammearust, ehk lööme Jürka maha, saame õndsaks →