Autori M.M. postitused
Merle Karusoo kultuurikriisist
Tänane Postimees ületab ennast, kes veel ei ole lugenud soovitan lugeda. Muuhulgas ütleb Merle Karusoo seal nõnda:
“Kas teatril on Eestis praegu hea aeg või on ka teatris kriis?
Mina ei tea, millest peaks täna inimestega rääkima.
Ometi tundub, et ainult muusikale ja komöödiaid publik ka enam ei taha.
Kui surutis muutub piinavaks, tullakse ikka kunsti juurde, et aru saada, millisel spiraalikeerul parasjagu asutakse ja mis see on, mille eest pea liiva sisse peita.
http://www.postimees.ee/?id=96567
Jüri Üdi luuletus Tiibadega raamatust
Paus – algas kevad
Margus Mikomägi
Tänases Sirbis defineerib teatrigi jaoks üht imelisemat pausi Tiit Hennoste: „ Paus pole vaikus. Paus sisaldab alati ootust selle järele, mis on tulemas. Paus pole mõtlemise koht. Paus on asjade üle mõtisklemise koht. Neil tegevustel on vahe.“
Kevad toob muutusi, iga kord isemoodi. Kevad on loominguline, tingimusteta. Kevad on põhjus pausi pidada.
Optimeerimine, see ei kõla uhkelt
Leidsin oma arvutist ühe ammukirjutatud loo, millele ka täna täie veendumusega alla kirjutan. Ka peale.
Margus Mikomägi
Teater, vana sõber, on viimastel aastatel rohkem peksa saanud kui pai. Ja pekstud on teatrit raha pärast. Kannatavad aga inimesed, kes oma elu teatrita ette ei kujuta. Siin ei saa rääkida vaid loomingulisest kollektiivist, kes iga teatriorganismis kordasaadetud räigust tundlikult võtab.
Teater – elu kutse või kibe leib nr. 2
Selle loo ülesriputamise ajal käib Ugalas koosolek, mis kas toob selgust? Lugu ilmus ka Raplamaa ajalehe Nädaline paberlehes.
Margus Mikomägi
Tuleb tunnistada, et mu mõtted on Ugala teatri ümber sündiva juures. Ma olen tingimusteta Jaak Alliku ja Peeter Tammearu poolel ses räpases magedas mängus. Kahjuks käitub just selle ministeeriumi seltskond sõgedalt, mille ees kasutatakse sõna kultuur. Tunnistan, et mul on häbi.
Kuna ma ei taha enda suud ära kõrvetada, siis, no nii on mind ka palutud, jätan mõned asjad enda teada, et öelda siis, kui on õppimise aeg.
Hetkel lasub otsustajatel liiga suur vastutus ja otsused tuleb teha oma peaga. Sellest peast võiks välja paista ka südametunnistuse algeid ja paistabki, kui otsus tehtud. Küsimus on Ugala teatri tulevikus.