Palju õnne Lembit ja Theatrum. See dialoog ilmus teatrikülgedel 2006. aasta detsembris.
Margus Mikomägi
Väikese teatri koduleheküljel on kirjas, et Theatrumi teatri- ja õppetegevus on täielikult mittekommertslik. Süvenemine vaimu-, mõtte- ja tundeilma ning vaimsete väärtuste alleshoidmine ei ole kerge ülesanne. Theatrumis on sellega hakkama saadud alates aastast 1994.
“Ruja”pärjati 2008.aasta parimaks lavastuseks.
Margus Mikomägi
Tartus kaheksal korral mängitud rokkooper* “Ruja” oli ühe põlvkonna ja aja ja elu lugu. Teatraalne, loominguline, eestimeelne, sümpaatiast kantud.
Usun, et aasta oli 1973, seega tänase ametliku avaliku arvamuse jaoks sügav stagnatsioon ja pime aeg.
TPI aulas on Ruja kontsert. Ma olen 17aastane. Pärast vaheaega tuleb lavale Rein Rannap (20) ja loeb ette Õhtulehes ilmunud artikli ansamblist Rolling Stones. Lugu on tolle aja ametlik arvamus. Kõige pehmemalt öeldes öeldakse, et see, mida ansambel teeb, ei ole muusika. Rannap loeb loo ette ja ütleb: “Nüüd me esitame teile ansambli Rolling Stones loo “Angie”.” Lavale tuleb Urmas Alender ja laulab. Laulab nii, et enamik publikust nutab. See on ainus kord, kui olen kuulnud Ruja esituses ingliskeelset lugu.
Tere, teatrilised Rakveres.
Tunnistan, et mina ei ole sellel laval olnud väga õnnelik, ja tean, et see on mu enda süü. Ehk just sellest lähtuvalt tahan viga parandada. Teatripäeval on paslik teid õhutada mõtlema selle üle, mis teater on, miks teater on? Selle üle ka, missugune ta kindlasti ei peaks olema ja missugune ta võiks olla.
Kolm aastat tagasi ütles Merle Karusoo, et teatri kohta on kogunenud nii palju definitsioone, et võiks öelda – teater ei ole defineeritud või, et teatrit defineeritakse kogu aeg ringi. Ta siis mõtles: „Mulle läheb korda see, et teater räägib asjust, mida ei tohi unustada; mille üle ikka ja jälle mõtisklema peaks.“
Selline silt kaunistas täna 26.märtsil Rakvere teatrit, majas käis peoproov.
Eestis on ju veel inimesi, kes usuvad ja loodavad… Seda usku ja lootust ei tohi petta. Allpool olev Ülo Vooglaiu kirjutatud tekst kannab mu meelest endas rohkem kui üht mõttetalgu sisuliseks kordaminekuks mõeldud mõtet. Selles tekstis on kirjas üks võimalik ellusuhtumine, millele toetudes on võimalus ellu jääda, meil. See lugu ilmub autori loal, eeldades Teatritasku lugejate huvi.
Ülo Vooglaid
Paraku on ka võimalus, et sündmuse asemel kujuneb üritus. Palju sõltub sellest, mida korraldajad taotlevad, kas kõik vaevuvad süvenema ja suudavad aduda, milline vastutus kaasneb selle ettevõtmisega. Prahikoristus oli tänavuse aktsiooniga võrreldes nali.
See Viio Aitsami kirjutatud lugu on autori loal võetud sellisest kohast http://www.maaleht.ee/blog/viioaitsam/ . Seal muidki tähelepanu väärivaid mõtteid.
Kõik teavad, et kevad algas. Raplamaal algas nädal tagasi teine asi ka – Uku Masingu aasta. Ta sündis sada aastat tagasi augustis.Käisime avamisel. Tajusin seda, mille kohta saab ütelda: ähmane on täpne.
Kristiina Ross rääkis Uku Masingu keelest. Ma ei oskaks hoobilt Masingu raamatuid avada õigetest kohtadest, et jah, see nähtus või jutt on tal seal ja seal. Pigem käib asi nii, et mida rohkem ta tekstidele mõtelda, seda ähmasemaks muutub vormistus ja seda selgem, täpsemini arusaadavam on sisu.