Jäneda talupäevadel ütles põrgust maa peal käimas ja oma punaseks kiskuvat hauasammast tiblade käest päästmas olev Ivan Orav, et vabakutseline näitleja Andrus Vaarik on sügisest Tallinna Linnateatri palgaline näitleja.
Aasta tagasi 10. mail kirjutas nüüdseks ajalehepalgalt teatriilma päris asju ajama asunud Andres Keil Päevalehes Andrus Vaarikule sünnipäevaks muu hulgas: „ Seda soovingi Sulle, Andrus: leia motivatsioon ja tahe, leia need lavastajad. Ja ole laval. Võiks isegi ütelda: tule lavale tagasi, nagu sa seda tegelikult oskad!“
Sellest aasta hiljem 9. mail esietendus Linnateatris Elmo Nüganeni lavastus „Meie, kangelased“. Vaarik mängis siis kaasa külalisena. Linnateater, endine Noorsooteater oli Andrus Vaariku esimene koduteater. Ta lahkus sealt Draamateatrisse siis, kui Elmo Nüganen seda teatrit juhtima asus. “Meie, kangelased” on esimene Vaariku ja Nüganeni koostöö.
Etendust näinuna julgen öelda, et Vaarik tegi suurepärase näitlejatöö suurepärases lavastuses. Vaarik kiidab etendusele eelnenud prooviperioodi ülihuvitavaks ja ta pole sellega ainus kogu trupis. Lavastuse valmimiseks tehtud proovid olid elamuslikud töös osalenud mitme eri põlvkonna näitleja sõnul. Ma siin ei kirjuta “kõigi” sellepärast, et lihtsalt pole jõudnud rääkida kõigiga.
Andrus Vaarik mängib ses tükis vaimselt väsinud tõsist klouni ja teeb seda sellise sisemise jõuga, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Teistest viimase aja tegemistest eristab seda tööd sisemine selgus, suur soov mõista ja mängida nii, et teised mõistaksid. Näitlejameisterlikkus, selle lavastuse konteksti taju, küpsus ja muud head kõigele lisaks.
„Elmo tegi mulle abieluettepaneku. Ja ma võtsin selle vastu,“ ütleb aastaid vabakutselisena tegutsenud Vaarik. Pisut üllatav, et vabanäitlejana palju rakendust ja tööd leidnud mees ütleb, et vabakutselise leib tegi ta laisaks.
Lavastaja Elmo Nüganen ütleb, et mõte Andrust Linnateatri palgale paluda ei tulnud järsku ja pärast esimest õnnestunud koostööd. Ütleb, et see mõte oli peas juba varem. Juba Andrust külalisena tükki kutsudes mõtles ta, et äkki lõpeb see just niimoodi. „Nüüd aga langesid kõik head asjad kokku ja Andrus Vaarik andis teatrile oma nõusoleku.“
Ivan Orav on põrgust maa peale, oma hauasammast punastamise eest päästma tulnud. Viio Aitsami foto