Vanapagan kui inimkonna Päästja

 

Põrgupõhja etendus on lõppenud, seekord. Vasakult: Maie – Merilin Kirbits, Lisette – Merle Palmiste, Põrgupõhja Jürka – Uku Uusberg, Kusta – Martin Mill ja Õpetaja – Hannes Kaljujärv.

 

Jaan Tooming vaatas Tartus Toomel Põrgupõhja etendust ja kirjutas Teatritaskule sellest, mida nägi ja mõtleb. (Teatritasku tegija ei ole paljude Jaani arvamustega päri ja on mitme lavastaja Dvinjaninovi mahamagatud ja märkamata jäänud võimaluste pärast pigem kuri. Küündimatust vabandab vaid selle tunnistamine. Mõne aja möödudes peaks need “kurjemad” mõtted siinsamas Teatritaskus ka kajastuma.)

 

Õndsad on, kelle meel on puhas, sest nemad näevad Jumalat “. Nii on öeldud Mäejutluses . Ja väljajutluses ütleb Jeesus:“ Õndsad on vaesed “ . Mõlemad kehtivad Tammsaare romaani Põrgupõhja uue Vanapagana kohta kenasti: on ju Jürka / Vanapagana meel puhas ja ta on tõeline jumalalaps ning ka vaene, kuigi kohaomanik nii kaua, kuni Kaval – Ants krutskiga talu omandab. Ei tea mina, kas nii on vaadeldud Vanapaganat, sest pole kõike selle romaani ja lavastuste kohta lugenud, k uid minu arust on tahtnud Tammsaare kujutada uut inimkonna Päästjat.

 

Loe edasi Vanapagan kui inimkonna Päästja