Peeter Tammearu Teatrikülgedele mais 2007: “Mulle meeldib teatris vabadus, see, et ma saan aeg-ajalt teha nii nagu tahan, selle nimel olen valmis leppima igasuguste kitsenduste, piiride ja muu sellisega.”
Mõlemad tegelased on ülesvõetud 2007.aasta mai kuu alguses. Pildistanud Viio Aitsam.
Emakeelepäeva puhul ja selle auks, et Uku Masingu sünnist augustis 100 aastat saab. Olen selle artikli oma arvutisse salvestanud 2005 aasta veebruaris ja just täna kui Raplas kuuluatakse välja Masingu aasta, sattus ta uuesti mulle silma. Usun, et Jaan Kaplinski ei pahanda.
Seda Tõnis Mägi plaati on kuulnud vähesed. Plaadil on lihtsalt niisugune saatus ja sündimise lugu. Küllap maestro Mägi sellest kord räägib. Kahe teise muusika ja see millest, ka see kuidas Tõnis laulab, tundub mu jaoks olevat teater. See väga päris ja puudutav. Nii laulda oskab maailmas ainult üks inimene ja see on Tõnis Mägi. Just selle plaadi taaskuulamine tõi äratundmise, et Teatritaskus peab olema Muusikamapp, et kuidas teisiti. Ma tahan seda kuulamise õnne ja äratundmist Taskuinimestega jagada. Kaks teist võivad olla Juhan Viiding ja Tõnis Mägi. Võivad olla Aarne Üksküla ja miljon. Võivad olla mina ja maailm. Võivad olla muusika ja teater. Muusika on.
Kuulake kuidas Tõnis laulab Juhan Viidingu kirjutatud, ajatut luuletust – “Müürileht” ja te saate mu soovist aru. Tõnis lubas kõigele lisaks selle ja ka teisi lugusid sellelt plaadilt siia riputada: MP3-formaadis ja OGG-formaadis.
Alljärgnev dialoog on kolm aastat vana. Rääkisime oma juttu Tartus Aivar Tomminga garderoobis. Ses intevjuus ütles Aivar, et tahaks teha tööd koos Elmo Nüganeniga. Nii läks.
Loe edasi Ird oleks noorest Tommingast kohe teenelise kunstniku teinud
See Viio Aitsami kirjutatud tõsine lugu ilmus aasta tagasi Maalehes. Riputan selle loo teile siia lugemiseks pisut ka protestiks ülbuse ja rumaluse vastu mida võimendatakse massimeedias. Usun, et teatritasku lugeja saab aru. Viio ütleb, et see on lugu sellest, kuidas taasiseseisvunud Eestis läks võim liiga ruttu parteide kätte.
Viio Aitsam
Ühiskonna-uurija Andrus Ristkok räägib vana aja tarkadest (nõidadest), kes läksid metsa elama, kui keegi neid enam ei kuulanud. Tegid suu lahti, kui ekstra tuldi nõu küsima.
Ristkok ei ütle, et tal sellega seost oleks. Aga paralleel on silmatorkav: me kohtume Villevere küla taga metsas ja meiegi ühiskonnas pole enam kombeks kuulata – igaüks tahab ise tark olla.
Loe edasi Andrus Ristkok: “Räägime infoühiskonnast, aga info hulk juhtimisel järjest kahaneb.”
Margus Mikomägi
See intervjuu ilmus Teatrikülgedel kolm aastat tagasi. Tol hetkel tegi mees Pärnus vaieldamatult suurrolli. Tema Mogri Märt ja Andres Noormetsa lavastus on ajanihkest hoolimata meeles. Miskipärast jäid mehed ja nende seekordne töö suurema avaliku tähelepanuta.
Jaan Rekkor on nii näitleja, et on valmis esietendusejärgsel hommikul alustama uute proovidega. Pärast August Kitzbergi “Kauka jumala” kontrolletendust ja Mogri Märdi suurrolli on Jaan kohe valmis edasi mängima. Näitleja iga toll!
Näitleja on Jaan Rekkor olnud 24 aastat. Kui siia lisada neli aastat lavakooli, siis 28. Diplomilavastuses “Draakon” mängitud poiss Heinrichi ja “Kauka jumala” Mogri Märdi vahele jääb üle seitsmekümne osa. 3. aprillil saab näitleja 48aastaseks.
Loe edasi Näitleja Jaan Rekkor lõpetab oma kirju lausega: “See on mu elu kõrghetk!”