Priit Pedajase uuslavastuses „Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel“ Eesti Draamateatris on suure verise loo sees veel suuremad meeste sisse takerdunud elu lood.

Näidendi pealkiri ütleb vaatajatele loo lõpu ära. Kes viitsib, loeb kavast, et lugu on tõestisündinud, et juhtus 19. sajandil. Lugu ise oli hirmus siis, kui see juhtus. Mõttetutena näivate veretööde sagedus tänases maailmas on sellised lood tavalisteks kahandanud ja meie teadvusesse jõuavad nad jõuliselt ehk siis vaid, kui nad meid isiklikult puudutavad.

Läänemere veretöö lavastuse ja näidendi arhetüüpsed tegelased on nii meisterlikult mängitud, et see puudutab, ehk isegi iga meest.

Lavastuse alguses on pidu. Võetakse viina enne merele minekut, krabatakse naisi ja unistatakse. Õigemini unistavad nooremad, need, kelle elu veel ees. Hästi meie elu moodi on see näidendi alguse „idüll“. Aetakse asja. Väliselt ei ennusta miski hirmsat veretööd, ehkki….

Loe edasi Ka meestel on hing, ehk meheks olemise talumatu koorem →

Telliskivi loomelinnakus räägiti erinevatel teemadel. All paremas nurgas ooperilavastaja Neeme Kuningas.

Eesti Kultuuri Koja asutamise mõte tekkis kultuuriaarutelude käigus Telliskivi loomelinnakus 15.jaanuaril. Tänaseks on koja loomise toimkond jõudnud selleni, et on valmis saanud Koja põhikirja. Kultuurikoja asutamise koosolek on plaanis pidada 22. veebruaril kell 16.00 kinos “Sõprus”.

Teatritasku avaldab Telliskivi loomelinnakus räägitud juttude protokolli. Protokolli kirjutas töötubades räägitu üleskirjutuste põhjal kokku Ott Karulin.

Kokkuvõte kultuuri arutelust 15. jaanuaril 2011 Telliskivi Loomelinnakus

Sisukord:

1. Registreerunud kohalviibijate nimekiri.

2. Töötubade loetelu koos teemade algatajate, üleskirjutajate ja osalejatega.

3. Üheksa töötoa lühikokkuvõtted, kus toodud ära mainitud probleemid ning tehtud ettepanekud. Probleemide puhul on igale töötoale lähenetud puhtalt lehelt, seega pole kordusi välditud. Ettepanekud on numereeritud kõigi töötubade ulatuses.

4. Päeva lõpuarutelu otsused.

Kohal olid ja end kirja panid (registreerimise järjekorras):

Joonas Tartu, Priit Raud, Andrei Hvostov, Kaija Velmet, Madli Pesti, Marion Ründal, Triinu Sillaste, Hedi-Liis Toome, Kristiina Reidolv, Peeter Jalakas, Kaarel Oja, Herkko Labi, Ando Kiviberg, Marko Lõhmus, Anne-Ly Sova, Urmas Lennuk, Heigo Teder, Ott Karulin, Annika Vamper, Ragnar Siil, Tiia Sippol, Margus Mikomägi, Heidi Aadma, Raivo Põldmaa, Marika Goldman, Timo Steiner, Triinu Aron, Ivar Põllu, Jaak Sooäär, Jaanika Juhanson, Georg Poslawski, Hannes Tamjärv, Tiina Lokk, Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv, Allar Jõks, Jan Kaus, Eva Leemet, Ville Jehe, Teele Pehk, Toomas Kiho, Signe Kivi, Mart Meri, Jaak Allik, Ülar Mark, Heili Jõe, Dagmar Raudam, Neeme Kuningas, Asko Künnap, Margus Kasterpalu, Indrek Saar, Siim Rohtla.

Töötubade teemad, osalejad:

1. Kuidas saavutada Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulas sätestatu (eesti kultuuri igikestev säilimine)? Laste hääleõigus. Teema algataja Andrei Hvostov, üleskirjutaja Marion Ründal. Osalesid: Andrei Hvostov, Neeme Kuningas, Margus Mikomägi, Toomas Kiho.

2. Kuidas maksupoliitikaga aidata tõhusamalt väärtkultuuri nähtusi levitada? Kuidas tuua kultuuri raha juurde? Teemade algatajad Ando Kiviberg, Tiina Lokk, üleskirjutaja Hedi-Liis Toome. Osalesid: Ando Kiviberg, Tiina Lokk, Marko Lõhmus, Triinu Aron, Kaija Velmet, Jaak Allik, Ragnar Siil, Georg Poslawski, Siim Rohtlaan.

3. Kuidas kasvatada inimesi, kes oleksid loovad, targad, teatud väärtused paigas jne? Kuidas kasvatada ka “uut” kultuuriinimest (vt kõrgkoolid)? Teema algatajad Joonas Tartu, Jaanika Juhanson, üleskirjutaja Anne-Ly Sova. Osalesid: Joonas Tartu, Jaanika Juhanson, Heili Jõe, Priit Raud, Jan Kaus, Peeter Jalakas, Ville Jehe, Jaak Sooäär, Ivar Põllu, Hannes Tamjärv, Heigo Teder, Indrek Saar.

4. Miks (kujutav) kunst nii vähe kõnetab? Kuidas võimalikult laiemale eestlaskonnale selgeks teha, et kultuuril ja täisväärtuslikul elukeskkonnal on seosed? Millised need on? Teema algatajad Signe Kivi, Urmas Lennuk, üleskirjutajad Heidi Aadma, Triinu Sillaste. Osalesid Signe Kivi, Urmas Lennuk, Kristiina Reidolv, Raivo Põldmaa, Allar Jõks, Teele Pehk, Timo Steiner, Ülar Mark.

5. Kuidas eksportida eesti kultuuri? Teema algataja Dagmar Raudam, üleskirjutajad Annika Vamper, Marika Goldman. Osalesid: Kaarel Oja, Dagmar Raudam, Eva Leemet, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Ott Karulin, Karl Martin Sinijärv, Herkko Labi, Triinu Aron.

6. Kuidas teha nii, et loomeinimesed muutuksid jälle ühiskonna arvamusliidriteks äriinimeste ja poliitikute kõrval? Kuidas kaasata kultuuripoliitika tegemisse aktiivseid valdkonna eksperte? Teema algatajad Ville Jehe, Kaarel Oja, üleskirjutajad Tiia Sippol, Anne-Ly Sova. Osalesid: Ott Karulin, Urmas Lennuk, Dagmar Raudam, Mart Meri, Ragnar Siil, Heigo Teder, Teele Pehk, Kaarel Oja, Ando Kiviberg, Tiina Lokk, Marion Ründal.

7. Kuidas soodustada institutsioonidevälist kultuuri? Teema algatajad Priit Raud, Triinu Aron, üleskirjutaja Madli Pesti. Osalesid Priit Raud, Triinu Aron, Margus Kasterpalu, Ülar Mark, Ivar Põllu, Georg Poslawski, Jaanika Juhanson.

8. Mis on Eesti uued eesmärgid? Teema algataja Neeme Kuningas, üleskirjutajad Heidi Aadma, Triinu Sillaste. Osalesid Neeme Kuningas, Toomas Kiho, Marko Lõhmus, Kaija Velmet, Indrek Saar, Asko Künnap, Timo Steiner.

9. Kas on kunstirahvast ühendavaid probleeme või teemasid? Teema algataja Jaak Allik, üleskirjutajad Annika Vamper, Marika Goldman. Osalesid Jaak Allik, Peeter Jalakas, Ville Jehe, Kristiina Reidolv, Jan Kaus, Heili Jõe, Raivo Põldmaa, Margus Mikomägi, Andrei Hvostov.

Loe edasi Eesti Kultuuri Koda asutatakse 22. veebruaril →

Märt Kubo, ERKF rahvusooperi fondi halduskogu esimees

Rahvuskultuuri fondi Kristi ja Siim Kallase allfondi esimene stipendium Eesti ajaloo mõtestamise eest teatris anti vabateatrile.

Allfonde on praeguseks 151 ja fondi koguväärtus on 4 793 373 eurot ehk ligi 75 miljonit krooni. Stipendiaatide austamisõhtud Mustpeade Majas on alati rahvarohked, soojad ja südamlikud. Rõõmustavalt palju noori haritlasi, meie uus kultuuripõlvkond.

Rahvuskultuuri fondi elujõulisuse tagab tema ülesehitus. Stipendiume ja toetusi hakatakse välja maksma siis, kui allfondi põhikapital on 6391 eurot ehk 100 000 krooni. See raha pannakse väärtpaberitesse ja kui hakkavad tulema intressid, siis on, mida jagada ja tallele panna. Fond ei saa sedaviisi tühjaks, vaid aina kasvab vähehaaval. Läinud detsembris jagati toetusi ja stipendiume 2,7 miljonit krooni.

Loe edasi Kristi ja Siim Kallase kultuuritegu →

Madis Kolk TMK toimetuses.

Kultuuriajakiri Teater.Muusika.Kino mõtestab pakendi ja elava traditsiooni vahekorda.

Madis Kolk, Teater.Muusika.Kino peatoimetaja

Teater.Muusika.Kino tähistab järgmisel aastal oma kolmekümnendat sünnipäeva. Seda pole küll väga palju, kuid siiski piisavalt, et pisutki oma eluloole tagasi vaadata. Saada selgust, mis asja on seni aetud ning mis ülesandeid seab tulevik.

Loe edasi TMK loob keskkonda kunstiteostest kõnelemiseks →

Jaan Kaplinski on 70.

See Jaan Kaplinski luuletus jõudis mu pähe vähemalt 35 aastat tagasi. Priit Pedajas laulis seda nõnda, nagu seda keegi mitte kusagil ja mitte kunagi järgi ei tee. Ja luuletaja teksti lõppu laulis Priit vahel read Eesti rahvalaulust. „Kus on kurgede koduke, kus on kurgede koduke,/ hane hella elusase, hane hella elu ase./“

EI JÕUA Sakala nõtkub variseb Nurmekund
pea kohal söönud kaarnaid jalge all nõgist lund
Rävälä kõrgelt kantsilt silmisse kilgendab merd
liig suur ja võõras linn ja sina liig võõrast verd
ja Oandi sa oled Otepääl seisatad voogaval teel
mäel taovad vasarad kive ja kostab võõras keel
üle mere ja latvade näed all kaovad nimed ja maad
vaata Alutagust ja Vaigat kuni veel saad
üks kotka kiljatus ühe ühepäeviku lend
kui unustad laulu ja keele kas mäletad iseend
oota veel järved kaovad ja rannik kerkib veest
soolane vesi sööb silmad peast ja südame seest
soolase vee põhjas magad ülal tümiseb jää
piiramismasinaid veetakse Saarde üle su pää

Oma üllatuseks avastasin alloleva luuletuse Priit Pedajase laulduna ka internetis, lugege ja kuulake ja tundke uhkust:
http://spordilinn.blogspot.com/2011/01/sakala-notkub.html

Jaan Tooming.             Foto: Mats Tooming.

Teatrilegend Jaan Tooming küsib KUIDAS olla inimene?

On kulunud fraase, mis ikka ja jälle käibel: „kunst peegeldab elu„ , „näitleja on oma ajastu kroonik“ jne. Tavaliselt „peegeldab„ aga kunst triviaalseid asju, nt. igapäevaseid labaseid suhteid, kas või abielukolmnurka, milles kisklemine ja armukadedus, tülid ja isegi mõrvad. Ja näitleja kui kroonik kujutab tihti sündmusi, millel ajalookäigule või inimeste elule erilist mõju pole.

Tegelikult on ju tähtis küsida, KUIDAS olla inimene, kuidas saada erinevaks loomast, kuidas saada jumalaks, jumalaks, kes väljaspool argipäevarutiini ja survet, kes on vaba kõigest, mis survab, kes on muutnud oma kiskjaloomuse uueks.

Loe edasi Vaimse teatri poole →