Andrus Ristkok: “Räägime infoühiskonnast, aga info hulk juhtimisel järjest kahaneb.”

 

See Viio Aitsami kirjutatud tõsine lugu ilmus aasta tagasi Maalehes. Riputan selle loo teile siia lugemiseks pisut ka protestiks ülbuse ja rumaluse vastu mida võimendatakse massimeedias. Usun, et teatritasku lugeja saab aru. Viio ütleb, et  see on lugu sellest, kuidas taasiseseisvunud Eestis läks võim liiga ruttu parteide kätte.

 

 

Viio Aitsam

 Ühiskonna-uurija Andrus Ristkok räägib vana aja tarkadest (nõidadest), kes läksid metsa elama, kui keegi neid enam ei kuulanud. Tegid suu lahti, kui ekstra tuldi nõu küsima.

Ristkok ei ütle, et tal sellega seost oleks. Aga paralleel on silmatorkav: me kohtume Villevere küla taga metsas ja meiegi ühiskonnas pole enam kombeks kuulata – igaüks tahab ise tark olla.

 

 

Loe edasi Andrus Ristkok: “Räägime infoühiskonnast, aga info hulk juhtimisel järjest kahaneb.”

Näitleja Jaan Rekkor lõpetab oma kirju lausega: “See on mu elu kõrghetk!”

 

Margus Mikomägi

 

See intervjuu ilmus Teatrikülgedel kolm aastat tagasi. Tol hetkel tegi mees Pärnus vaieldamatult suurrolli. Tema Mogri Märt ja Andres Noormetsa lavastus on ajanihkest hoolimata meeles. Miskipärast jäid mehed ja nende seekordne töö suurema avaliku tähelepanuta.

 

Jaan Rekkor on nii näitleja, et on valmis esietendusejärgsel hommikul alustama uute proovidega. Pärast August Kitzbergi “Kauka jumala” kontrolletendust ja Mogri Märdi suurrolli on Jaan kohe valmis edasi mängima. Näitleja iga toll!

Näitleja on Jaan Rekkor olnud 24 aastat. Kui siia lisada neli aastat lavakooli, siis 28. Diplomilavastuses “Draakon” mängitud poiss Heinrichi ja “Kauka jumala” Mogri Märdi vahele jääb üle seitsmekümne osa. 3. aprillil saab näitleja 48aastaseks.

Loe edasi Näitleja Jaan Rekkor lõpetab oma kirju lausega: “See on mu elu kõrghetk!”

Hingedeöine Margus Kasterpalu

 

Margus Mikomägi

Margus Kasterpalu viib meid fotograaf Siimuga hakatuseks Pärnu Endla teatri Küüni. Seal on üleval Aime Undi kujundatud lava lavastusele „Hingede öö“. Karl Ristikivi romaani kirjutas Margus dramatiseeringuks 15 aastat tagasi. Juba siis oli selles loos kaasa mängiv Hermann Hesse “Stepihundi” tekst.

On kahe proovi vaheaeg. Tunnen, kuidas tahaks sellel laval mängida. Tahaks kohe istuda purpurpunasele kanapeele, sirutada käed kettide otsas rippuva trepi külge, tahaks sosistada, et kuulda, ja karjuda, ehmatamaks iseennast. Miski tõmbab ja miski ütleb, et see on teiste lava, nende, kes lavastuse saladust teavad, et ma ei tohi. Ei tohi lõhkuda lavasaladust. Ma jään oma liistude juurde, küsin hoopis ja kuulan vastuseid Teatrikülgedele.

Loe edasi Hingedeöine Margus Kasterpalu