Vaba Lava Narva teatrikeskust ähvardab sulgemine

15. septembril saatis SA Vaba Lava kultuuriminister Anneli Otile kirja, kus teatab, et 1. oktoobrist suleb sihtasutus Narva teatrikeskuse.

Kirjast selgub, et Narva teatrikeskuse aasta lõpuni elus hoidmiseks on vajalik 140 000 euro suurune lisarahastus ning et see asjaolu on ministeeriumil teada juba viis kuud. Just nii pika aja eest algasid viimased läbirääkimised, mis on senimaani tulemusteta. Augustis korraldas Vaba Lava Narvas peamiselt eraraha toel rahvusvahelise Vabaduse teatrifestivali.

„Loodame, et sulgemine on ajutine,“ seisab sihtasutuse juhi Märt Meose allkirjastatud kirjas. „Kuid oleme teatrikeskust selle rajajate initsiatiivil 3 aastat ilma riigi tegeliku vajaliku toetuseta käigus hoidnud ja enam ei ole see võimalik.”

Vaba Lava kestva rahastusprobleemi põhjus on, et hoolimata teise teatrimaja avamisest Narvas 2018. aasta lõpus, on riigi püsirahastus püsinud ikka samal tasemel, nagu see oli ühe teatrimajaga Vaba Lava puhul. „Hoolimata asjaolust, et omatulude määralt on Vaba Lava võrreldavate teatrite seas üks Eesti edukamaid, ei ole sellistel asjaoludel edasi tegutsemine võimalik. Oma sisulise tegevuse eest oleme pea eranditult pälvinud tunnustust ja tänusõnu, kuid nendega arveid ei tasu,” seisab kirjas.

Sihtasutus toob ka esile, et vajab otsust oma edasise saatuse suhtes. „Oleme palunud ministeeriumilt seda- või teistpidi otsust kaks aastat. Paraku ei ole otsust seniajani. Täna ei ole ministeeriumil enam kohane peituda juriidiliste või tehniliste argumentide taha – 1,5 aastat on kindlasti piisav aeg soovi korral lahendus leida. Paratamatult jääb meile mulje, et ministeeriumi arvates on Eesti riik valmis ja ükski “süsteemiväline” asi ei saa eluõigust, tehku ta siis oma tööd kasvõi kordades “süsteemi kuulujatest” tulemuslikumalt. Selline positsioon ei saa ratsionaalsele kodanikule olla vastuvõetav,” öeldakse kirjas.

Vaba Lava taotletav riigi tegevustoetus kahe teatrimaja käigus hoidmiseks on 550 000 eurot aastas. Kultuuriministrile saadetud kirjas märgitakse, et see on võrreldav umbes 40 protsendiga riigi panusest ühe keskmise riigiteatrite süsteemi kuuluva maakonnapealinna teatri aastastesse ülalpidamiskuludesse. „Kui aga ministeerium otsustab, et Vaba Lava tegevus ei ole Eesti ühiskonnale vajalik, on ka see selge otsus ja lähtume sellest,” kinnitatakse kirjas.

Vaba Lava asutamise aegne kultuuriminister Rein Lang on ajalehele Põhjarannik öelnud: „Kunagi andis valitsus Vabale Lavale väga selgelt märku, et mehed, tehke, me ei jäta teid külma kätte, aga nüüd öeldakse, et see pole enam oluline ja sellest ei juhtu midagi, kui te oma organisatsiooni kokku pakite. Minu arvates juhtub küll.”

Lang meenutas Erkki-Sven Tüüri teost “Taandujad”, mis oli eelmise laulupeo kavas: “Me taandume siit viis sentimeetrit ja sealt viis sentimeetrit. Loodus ei salli tühja kohta ja kui meil ei õnnestu narvalaste vaimu enda poole võita, võidab selle seltsimees Putin ja see läheb meile tulevikus palju kallimaks.”

 

Vaba Lava

 

  • Vaba Lava on 10 tegevusaasta jooksul rajanud teatrikeskused Tallinnasse ja Narva. Vaba Lava Tallinna teatrikeskus on etenduste arvult suurim väike- ja projektiteatrite esinemispaik Eestis. Vaba Lava Narva on ainus püsivat eestikeelset repertuaari pakkuv kaasaegne kultuuriasutus Jõhvi-taguses Eestis.
  • Aastal 2021 pälvis Vaba Lava Eesti teatri aastaauhinna Marius Ivaskevičiuse kuraatorprogrammi eest.
  • Vaba Lava teenib iga riigilt saadud euro kohta normaalaastal vähemalt sama palju omatulu, mille suunab kultuurivaldkonda tagasi. Omatulu määralt on Vaba Lava Eesti edukamaid teatreid. Tegevuse katkemisel jõuab kultuurivaldkonda aastas hinnanguliselt ca 500 000 eurot vähem.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga