Tromb lõhkus ainulaadse dendropargi 10 sekundiga

 

  1. augusti õhtul käis tromb üle Järvamaa servas asuva Rõugu pea kaheksa hektari suurusest, juba 1885. aastal looma hakatud talupargist. Parki hooldavad 1996. aastast lavastaja Merle Karusoo, näitleja Katrin Saukas ja sotsioloog Andrus Ristkok.

Katrin Saukas sõidab esmaspäeva hommikul Järvamaa Villevere külast Tallinnasse teatriproovi. Ütleb, et on leinas. Pakun lihtsameelsena, et proovis suudab ta ehk katastroofi unustada. Katrin naerab mu välja, öeldes kuidagi nii, et puud on elusolendid ning vanemad ja suuremad kui meie. „Torm on ka suurem kui mina, aga teater ei ole suurem kui maailm,” ütleb Katrin.

Koer tundis ette

  1. augustil oli Katrin Villeveres dendropargi taga rosaariumis, mida ise nimetab roosipõlluks. Oli väikese traktori ja koeraga. Millegi lähenemisest andiski esimesena märku vana koer, kes ootamatult hoidis inimese ligi. Katrin katkestas kanasõnniku laotamise ja sõitis traktoriga läbi pargi talli tagasi. Ütleb, et ta ei tahtnud märjaks saada.

Merle Karusoo, kes oli taluhoones sees, sai äikesetormi tulekust aru sedakaudu, et telekas hakkas vilkuma. Ta lülitas interneti välja ja läks koera tuppa kutsuma. Kõik sündis õhtul kell 19.45. Koera jõudiski ta tuppa lasta, aga kui Katrinit vaatama läks, siis pärast enam eesuksest sisse ei pääsenud. „Kümmekond sekundit kestis kõige suurem lammutus. Tuul tõusis hetkega. Läks pimedaks. Seal oli mingi sekundite mäng. Hiljem nägime, et sellel teel, mida mööda Katrin just sõitis, oli kaks puud pikali. Vaatepilt siin on kole, aga me oleme kõik elus.” Koerakuudi lükkas torm ka ümber.

Merle Karusoo ei oska veel öelda kahju suurust. Majad on kindlustatud, aga pole päris selge, kui palju laastukatused kannatada said. Roosipõllul Katrini sõnul lausa murdunud roosipõõsaid pole, kuid sinna lendas nii palju oksaräsu, et ainuüksi radade puhastamine võttis aega kolm päeva. „Ma varem äikest ei kartnud, aga nüüd, kui mõni päev pärast trombi lähenes äike, hakkas mul halb,” lisab Katrin.

Ühiskonnauurija Andrus Ristkok, kes kunagi on EPAs metsandust õppinud, peab tegema keskkonnaametile kaitsealuse dendropargi kahjustustest ülevaate, kuid seda veel täielikult pole. „Pargi visiitkaart oli ta esimene pool, mis nüüd on hävinud – kogu esimese peremehe istutatud puude kollektsioon,” ütleb Ristkok. Trombi jõulisuse näiteks toob ta paari-kolme meetri jämedused tammed, kelle oksad on kümne meetri kõrguselt nagu ära lõigatud. „See näitab, et oli võimas pööris. Oksad lendasid lõpuks ka maja katusele ja kiilusid esiku kinni.”

Abiks oleks nii nõu kui jõud

Päev pärast trombi tulid Villevere külamehed tallu appi ja kulus terve päev, et maja ümber saaks üldse liikuda. Merle Karusoo ütleb, et nüüd on nii lage, et ta näeb köögiaknast väravat. Ta auto, mille seismiskoht on sealsamas värava kandis, jäi imekombel terveks. Puu, mis oleks võinud auto lömastada, lihtsalt kukkus teisele poole.

„Kuused, hiidelupuu, nulud, viieharuline elupuu, lehised…” loetleb Andrus Ristkok. Tromb suutis puid ka juurtega üles rebida. Pargi tagumise poole läbis pööris mööda paremat serva, kus samuti on juurtega maast kistud puid.

Andrus Ristkok on juhtunust teatanud nii Järva maavalitsusele kui ka Türi vallamajja. Türilt käis kahju vaatamas parkide korrastamisega tegeleva firma esindaja. „Mees leidis, et suurte masinatega meie parki tulla ei tasu, see rikuks ja räsiks kõik muu ka ära,” ütleb Ristkok. Pargis on ka niidetavaid lagendikke, aga sellega praegu arvestada ei saa, sest kõik on murdunud oksi täis.

Küsimusele, kuidas Rõugu rahvast saaks aidata, ütlevad nii Merle kui Andrus, et abiks oleks hetkel kõik, nii nõu kui jõud. Andrus arutab, et kõige parema ülevaate kahjudest annaks droonipilt ja hädasti oleks vaja oksapurustajat…

Rõugu talupark-dendraarium

  • Rajamist alustasid Rõugud 1885. aastal, kohe pärast talu ostmist. Ilmselt oli uhketel peremeestel plaan näidata, et nii nagu mõisnik suudab parki pidada ka talumees.
  • Täiendajateks oli kolm põlve Rõuke. Viimane, August (Kusti) Rõuk lasi ümbruskonnast pargialale vedada ka uhkeid kivimürakaid.
  • Looduskaitse all on 1959. aastast.
  • Inventeerimistel on pargis kokku loetud kuni 300 puu-, põõsa- jm taimeliiki.

Lugu ilmus Maalehes. Fotod  Anni Õnnelied ja Katrin Saukas.

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga