Talle koorem kruusakaevandustes

Paavst Franciscus rääkis mõni päev tagasi eestlastele viljakast maast. Eesootavatel valimistel kandideerib me eest riigiasju seadma Elurikkuse erakond.

Kristiina Viiron kirjutab Maalehes: „Kahe aasta jooksul on keskkonnaamet menetlusse võtnud või väljastanud viis üldgeoloogilise uurimistöö luba ja 82 geoloogilise uuringu luba aladele, mis jäävad Rail Balticu trassist u 50 kilomeetri raadiusse.” Selline hulk pilkusid on pööratud me maa poole, mis viljakas ja elurikas.

Mu tuttavale erametsaomanikule pakuti just 22 hektari maa eest, millest pool metsa- ja pool põllumaa, 130 000 eurot. Juba kunagi kahetuhandete alguses olla vallavanem talle öelnud, et mis sa mässad metsaga, su varandus on maa sees. Vallavanem tegi nalja siis, aga ta tarkus põhines geoloogilisel uuringul. Mu tuttav ei hakanud siis kruusa kaevandama ja müüma ning keeldus pakutud tehingust ka nüüd. Olen ise selles metsas kolanud ja seal kotkaid toimetamas näinud.

Raha rikub vaimu ja maa pole müüdav. Ka mu lapsed ütlesid, et raha saab tööga, mitte maid müües,” ütleb tuttav. Arutlus, mis puudutas ta suuri lapsi ja nende lapsi, jõudis meil välja selleni, mida saab 130 000 euro eest. Rapla linnas näiteks ühe 1938. aastal ehitatud maja. Ja muidugi saaks 22 ha maa eest tervelt kaks uut lisadega maasturit.

Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu andmetel ei saa uusi karjääre avamata või seniseid laiendamata raudteed valmis ehitada üheski maakonnas. See kehtib siis, kui ehitatakse neist maavaradest, mis paiknevad trassist 50 kilomeetri raadiuses,” nendib keskkonnaametnik Kristiina Viironi kirjutises. Ma mõtlen, kellele kuulub maa, kui seda nimetatakse riigi maaks? Justnagu peaks kuuluma meile kõigile ja kas nüüd oleme siis kõik fakti ees, et kas raudtee või elu? Eraomanik saab kaevandajaile ei ütelda, aga mina meie kõigi riigimaal asuva kruusavaru kasutamist keelata ei saa.

Mõni aasta tagasi, kui selgus, et Rail Balticu trass mu maakodu külje alt kulgema pannakse, hakati meie kandis hooga lageraieid tegema. Keegi pakkus ja keegi müüs. Kujutan ette, kuidas samalaadne kiirraie võis toimuda igal pool, kust läbi Eesti tõmmatud raudteejoon läbi läheb. Nüüd tuleb maksta järgmine hind…

Kuidagi hakkab ära kaduma tunne, et riigi mets ja maa minu ja meie kõigi omad on. Ka see, et väga paljud arukad inimesed hoiatasid kahju eest, mida kiirraudtee Eestile kaasa tuua võib, ei tähendanud ju mitte midagi. Ma tahan hoida oma ilusa Eesti viljakat ja elurikast maad, aga nüüd, raudtee 50 kilomeetri raadiuses sees elades pean pealt vaatama, kuidas kõik võimalikud kruusavarud mu ümbert maa seest välja kaevatakse. Kuhu ma lõpuks elama satun?

Paavsti missal Tallinnas Vabaduse väljakul kõlas suure võimendusega Agnus Dei, kus juttu jumala tallest, kes kõik maailma patud ära kannatab. Riigikogu on oma otsused teinud ja mis otsustatud, tuleb nüüd ellu viia, kuid näib, et selle talle koorem on kasvanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga